Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Ühispanga suhtumisest talupidajatesse

    Augustikuus tekkis minul kui eraisikust ettevõtjal, kes tegeleb kartuli, köögivilja ja musta sõstra kasvatamise ning hulgimüügiga, vajadus võtta lühiajalist krediiti. Pöördusin Eesti Ühispanga Tallinna kontori poole, kelle kauaaegne klient ma olen. Esitasin nõutavad dokumendid ja kohapeal käis ka laenujuht. Augustikuu esimesel panga laenukomitee koosolekul ei jõutud kõiki materjale läbi vaadata, järgmine laenukomitee koosolek, mis toimus 13. augustil, laenujuhi Aarne Pika ütlusel «...ei näinud võimalust seda taotlust rahuldada». Samas äriplaani järgi oleks 2/3 taotletavast summast pidanud kätte saama 12. augustil. Kirjalikku teadet sellise otsuse korral pank ei väljasta. Telefoni teel vesteldes ütles Pikk, et põhjusteks olid muu hulgas arve omamine lisaks Ühispangale ka Eesti Maapangas ja sealt saadud pikaajaline krediit.
    Vaatame nüüd põgusalt äriplaani, mille alusel ei peetud võimalikuks minu taotlust rahuldada. Laheotsa talu on üks esimesi Harjumaal taluseaduse põhjal loodud uustalusid ja sel aastal koristatakse kaheksanda aasta saak. Talu on edukalt arenenud, annab tööd paarikümnele inimesele, turustab oma Tallinna hulgimüügilaos kogu kasvatatud kartuli ja köögivilja. Talul on olemas tootmiseks-turustamiseks vajalikud vahendid (masinad, seadmed, hoidlad, tööjõud). Kasvatatakse suure ressursinõudlusega ja väidetavalt rentaableid kultuure. Tootmist on võimalik turu suurenemisega veelgi laiendada, sest kohalik vallavolikogu andis ajutiseks kasutamiseks 240 ha haritavat maad, mis jääks muidu seoses suurfarmi likvideerimisega sööti. Hoidlate pinna laiendamiseks oleks võimalik kasutada farmi hooneid. Rakendust leiaks kohalik tööjõud.
    Kui kõik nii ilus on, milleks vajatakse siis veel laenu? Aga sellepärast, et 1996. aasta koristuspind on 130 ha ehk üle 60% suurem kui eelmisel aastal. Selle saagi kasvatamiseks pole võetud ei kevadkülvi- ega muid lühiajalisi laene. Kui lisada veel võimalik tootmise laiendamine järgnevatel aastatel, milleks tuleb kulutusi teha juba täna, siis usun, et rohkem põhjendusi pole vaja.
    Äriplaani järgi oleks laenu kestus kogumahus olnud maksimaalselt 133 päeva ehk 4,4 kuud. Laenu tagasimaks oleks kindlustatud hulgilaos toodangu turustamisest laekunud rahaga.
    Loodetava läbimüügi kalkuleerimisel oli arvestatud eelnevate aastate tegelikke tulemusi.
    Kuna põllumajanduslik tootmine on sesoonne, siis ei jaotu tulud kuude viisi ühtlaselt. Nii on minu Ühispanga arveldusarve kuue järjestikuse kuu keskmine jääk olnud sama suur, kui oli taotletav laen 4,4 kuuks.
    Läheme nüüd tagasi seni Ühispanga Tallinna kontori töötajate suusõnaliselt esitatud vastuväidete juurde. Vestlustes nii Pika kui krediidiosakonna juhataja Erki Pugaliga rõhutasin ma, et vähegi suurema ettevõtluse korral pole mõeldav arveldusarve omamine ainult ühes pangas (näiteks on konto nõutav krediidi taotlemisel), samuti kinnitasin, et käive Maapangas moodustas vaid tühise osa Ühispanga konto käibest. Käibed olid ära toodud ka laenutaotluses.
    Tagatise probleemid esile ei kerkinud, sest bilansi järgi ületas talu omakapital käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga taotletava laenu 9,8 korda. Mainisin, et kõik nii Maapangast kui Ühispangast võetud laenud on tagasi makstud õigeaegselt, kusjuures rublaajal võetud laenud Ühispanga krediidiosakonna töötajate soovi kohaselt ennetähtaegselt. Samuti märkisin, et olen üks esimesi Ühispanga eraisikutest kliente. Vastuseks öeldi, et pank on kommertsettevõte, kes suurema kasumi saamiseks valib esitatavatest laenuprojektidest tulusamad, ja soovi korral võin ma oma arve nende juures sulgeda.
    -- Eesti Ühispank või selle Tallinna kontor ei soovi krediteerida põllumajanduslikku tootmist ega ka sellealaseid laene vahendada;
    -- seoses eelnevaga on ta pigem valmis sellistest klientidest üldse loobuma;
    -- põllumajandustootjate pangas hoiustatavat raha kasutatakse väljaspool põllumajanduslikku tootmist panga jaoks soodsate äriprojektide rahastamiseks;
    -- kuna põllumajanduses tervikuna on enam kui ühe miljardi ulatuses vahendite puudujääk, siis pangas ei süüvita küllaldaselt igasse konkreetsesse äriprojekti ja tehakse otsuseid tootmise üldisest olukorrast lähtuvalt;
    -- pangas, kes soovib ainult kliendi raha kasutada, ei ole otstarbekas raha hoida, sest siis pole võimalik krediiti ka mujalt saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Maksueksperdid: nii surevad Eestis teenusplatvormid ja tekib suurim „tööandja“
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Läänemets liialdas. Ukraina põgenikke aitasid piiril vabatahtlikud Vene vabatahtlik: saame ukrainlastele segamatult abi pakkuda
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Päikesepaneelide paigaldamine katusele
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Olulisemad lood

Euroopa Liit leppis kokku nafta hinna ülempiiris ja uutes sanktsioonides
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.