4. september 1996
Jaga lugu:

Eesti Ühispanga suhtumisest talupidajatesse

Augustikuus tekkis minul kui eraisikust ettevõtjal, kes tegeleb kartuli, köögivilja ja musta sõstra kasvatamise ning hulgimüügiga, vajadus võtta lühiajalist krediiti. Pöördusin Eesti Ühispanga Tallinna kontori poole, kelle kauaaegne klient ma olen. Esitasin nõutavad dokumendid ja kohapeal käis ka laenujuht. Augustikuu esimesel panga laenukomitee koosolekul ei jõutud kõiki materjale läbi vaadata, järgmine laenukomitee koosolek, mis toimus 13. augustil, laenujuhi Aarne Pika ütlusel «...ei näinud võimalust seda taotlust rahuldada». Samas äriplaani järgi oleks 2/3 taotletavast summast pidanud kätte saama 12. augustil. Kirjalikku teadet sellise otsuse korral pank ei väljasta. Telefoni teel vesteldes ütles Pikk, et põhjusteks olid muu hulgas arve omamine lisaks Ühispangale ka Eesti Maapangas ja sealt saadud pikaajaline krediit.

Vaatame nüüd põgusalt äriplaani, mille alusel ei peetud võimalikuks minu taotlust rahuldada. Laheotsa talu on üks esimesi Harjumaal taluseaduse põhjal loodud uustalusid ja sel aastal koristatakse kaheksanda aasta saak. Talu on edukalt arenenud, annab tööd paarikümnele inimesele, turustab oma Tallinna hulgimüügilaos kogu kasvatatud kartuli ja köögivilja. Talul on olemas tootmiseks-turustamiseks vajalikud vahendid (masinad, seadmed, hoidlad, tööjõud). Kasvatatakse suure ressursinõudlusega ja väidetavalt rentaableid kultuure. Tootmist on võimalik turu suurenemisega veelgi laiendada, sest kohalik vallavolikogu andis ajutiseks kasutamiseks 240 ha haritavat maad, mis jääks muidu seoses suurfarmi likvideerimisega sööti. Hoidlate pinna laiendamiseks oleks võimalik kasutada farmi hooneid. Rakendust leiaks kohalik tööjõud.

Kui kõik nii ilus on, milleks vajatakse siis veel laenu? Aga sellepärast, et 1996. aasta koristuspind on 130 ha ehk üle 60% suurem kui eelmisel aastal. Selle saagi kasvatamiseks pole võetud ei kevadkülvi- ega muid lühiajalisi laene. Kui lisada veel võimalik tootmise laiendamine järgnevatel aastatel, milleks tuleb kulutusi teha juba täna, siis usun, et rohkem põhjendusi pole vaja.

Äriplaani järgi oleks laenu kestus kogumahus olnud maksimaalselt 133 päeva ehk 4,4 kuud. Laenu tagasimaks oleks kindlustatud hulgilaos toodangu turustamisest laekunud rahaga.

Loodetava läbimüügi kalkuleerimisel oli arvestatud eelnevate aastate tegelikke tulemusi.

Kuna põllumajanduslik tootmine on sesoonne, siis ei jaotu tulud kuude viisi ühtlaselt. Nii on minu Ühispanga arveldusarve kuue järjestikuse kuu keskmine jääk olnud sama suur, kui oli taotletav laen 4,4 kuuks.

Läheme nüüd tagasi seni Ühispanga Tallinna kontori töötajate suusõnaliselt esitatud vastuväidete juurde. Vestlustes nii Pika kui krediidiosakonna juhataja Erki Pugaliga rõhutasin ma, et vähegi suurema ettevõtluse korral pole mõeldav arveldusarve omamine ainult ühes pangas (näiteks on konto nõutav krediidi taotlemisel), samuti kinnitasin, et käive Maapangas moodustas vaid tühise osa Ühispanga konto käibest. Käibed olid ära toodud ka laenutaotluses.

Tagatise probleemid esile ei kerkinud, sest bilansi järgi ületas talu omakapital käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga taotletava laenu 9,8 korda. Mainisin, et kõik nii Maapangast kui Ühispangast võetud laenud on tagasi makstud õigeaegselt, kusjuures rublaajal võetud laenud Ühispanga krediidiosakonna töötajate soovi kohaselt ennetähtaegselt. Samuti märkisin, et olen üks esimesi Ühispanga eraisikutest kliente. Vastuseks öeldi, et pank on kommertsettevõte, kes suurema kasumi saamiseks valib esitatavatest laenuprojektidest tulusamad, ja soovi korral võin ma oma arve nende juures sulgeda.

-- Eesti Ühispank või selle Tallinna kontor ei soovi krediteerida põllumajanduslikku tootmist ega ka sellealaseid laene vahendada;

-- seoses eelnevaga on ta pigem valmis sellistest klientidest üldse loobuma;

-- põllumajandustootjate pangas hoiustatavat raha kasutatakse väljaspool põllumajanduslikku tootmist panga jaoks soodsate äriprojektide rahastamiseks;

-- kuna põllumajanduses tervikuna on enam kui ühe miljardi ulatuses vahendite puudujääk, siis pangas ei süüvita küllaldaselt igasse konkreetsesse äriprojekti ja tehakse otsuseid tootmise üldisest olukorrast lähtuvalt;

-- pangas, kes soovib ainult kliendi raha kasutada, ei ole otstarbekas raha hoida, sest siis pole võimalik krediiti ka mujalt saada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum