Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eestil läheb nii hästi?

    Kahtlemata on Eesti ma- jandus edasi läinud, oleneb ainult, mida millega võrrelda.
    Kui võrrelda praegust olukorda mõne aasta taguse languse perioodiga, siis on areng olnud küll, sest näiteks elektri- ja põlevkivi tarvitamine on siiski natuke kasvanud, nii paar-kolm protsenti aastas. Allamäge praegu õnneks enam ei lähe.
    Laiemas plaanis on ju inimeste elu palju ilusamaks ja jõukamaks muutunud. Kõik linnatänavad on uhkeid autosid paksult täis. Nii linnas kui maal istuvad majade katustel suured satelliiditaldrikud, kuigi kurdetakse, et raha napib. Inimesed käivad korralikult riides. Minu arvates mitte sugugi halvemini kui mujal. Söönud näod on ka kõigil vastutulijatel ees. Iga saja meetri peal tegutseb baar, restoran, kohvik, motell ja hotell, need on kõik ööpäev läbi lahti, nii et erilist kitsikust küll kuskil ei näe.
    Suurettevõtetel läheb ka normaalselt, kui nad töötavad sellises mahus ja toodavad selliseid koguseid, nagu vaja on. Lausa lolli tööd, nagu siin Vene ajal tehti -- toodeti põlevkivi mäkke, ladudesse, kus ta pahatihti hoopiski riknes, pole ka mõtet teha.
    Paljud endised suurettevõtted, nagu näiteks Sillamäe sõjatööstus, Dvigateli sõjatööstus ning need Tartu «postkastid», pidid loomulikult laiali lagunema ja tegelema hakkama sellega, mis vajalik on. Sportlikust entusiasmist toota pole mõtet. Nii et aeg paneb asjad paika ja loodetavasti läheb majanduse areng ikka tõusvas joones.
    Näen vaid kolme põhjust, miks selline küsimus ikka ja jälle üles tõstetakse. Esimene -- alaväärsus: no kiitkem ennast. Me oleme ju ikka tublid, eks? Teine põhjus -- üldise strateegilise haarde piiratus. Kõrvaltvaatajana olukorra hindamine ja jooksvatest probleemidest kõrgemaletõusmine on keerukas. Kolmas põhjus -- loomuomane pahatahtlikkus või teadlik vastutöötamine Eesti edusammudele. Külvates kahtlusi ja juhtides ikka jälle tähelepanu puudustele, pidurdub igasugune areng.
    Mäletan üsna täpselt, kuidas rahareformi eel uurisime hiljem Toompea noortekojaks formeerunud ajutrustiga võimalikke tulevikuprognoose ja tegime enda omi. Tänase päevani ei tea ma ühtegi natukegi tõsiteaduslikkusele pretendeerinud prognoosi, mis oleks olnud viie aasta perspektiivide suhtes optimistlikum, kui on tänane reaalsus. Üks küsimus, mis minu arvates annab päris hea kriteeriumi üldarengu hindamiseks, on, kas inimesed on Eestis vähem sõbralikud, vähem naeratavad kui viis aastat tagasi? Kui sellest ei piisa, siis meenutagem leivasabasid, külmi kortereid ja arutlusi teemal, kas on üldse võimalik inimpõlve jooksul sellisest masendavast olukorrast välja rabeleda?
    Olen palju mõelnud selle üle, miks Eesti ikkagi nii edukas on olnud. Leidsin ainult ühe vettpidava põhjenduse -- me lõpetasime suhteliselt ruttu täielike rumaluste ja lausa lolluste tegemise. Aga ressursse on sel teel veel küllaga ja see annab alust optimismiks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Päikesepaneelide paigaldamine katusele
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Olulisemad lood

Euroopa Liit leppis kokku nafta hinna ülempiiris ja uutes sanktsioonides
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.