Mesipuu sõnul tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahv 56 lõikest 2, mille järgi saab juriidilise isiku ümber korraldada ainult seaduses sätestatud juhtudel. Nn erafirma ümberkujundamist seal ette ei nähta.

Nimelt tuleb aluseks võtta äriseadustiku paragrahv 478, mis sätestab ümberkujundamise õigused. Seal on kirjas äriühingute ümberkujundamise võimalused. Täisja usaldusühingut võib ümber kujundada osaühinguks või aktsiaseltsiks. Osaühingut ja aktsiaseltsi võib ümber kujundada täisvõi usaldusühinguks. Osaühingut võib ümber kujundada aktsiaseltsiks ja vastupidi ning osaühingut või aktsiaseltsi, mille kõik osad või aktsiad kuuluvad ühele isikule, võib ümber kujundada üksikisikust ettevõtjaks.

Erafirmat kui äriühingu liiki äriseadustiku järgi ei eksisteeri ega ole ka võimalik ümber kujundada. Mesipuu sõnul on erafirma registreerimiseks ainus võimalus asutada uus äriühing, millele saab üle kanda erafirma varad.

Mesipuu sõnul teisi probleeme äriregisti töös praegu ei ole. Möödunud nädala lõpuks oli äriregistrile laekunud ligikaudu 2700 kandeavaldust, millest 2400 olid ümberregistreerimise kandeavaldused.

Mesipuu märkis, et augusti viimastel päevadel laekus Tallinna äriregistrile päevas sama palju avaldusi nagu veebruaris või märtsis terve kuu jooksul, 300--400 avaldust päevas.

Seetõttu peavad vanad firmad, kelle ümberregistreerimisavaldus on äriregistris vastu võetud, arvestama sellega, et äriregistrisse saavad nad kantud alles kahe kuu jooksul. «Füüsiliselt me lihtsalt ei suuda seda kiiremini teha,» selgitas Mesipuu.

Tema sõnutsi on 1. septembri seisuga end äriregistrisse kandnud 20--22% tegutsevatest firmadest. Tegutsevaid firmasid on umbes 20 000 ning 4000 neist on esitanud kandeavalduse ümberregistreerimiseks. Mesipuu avaldas lootust, et vanade firmade ümberregistreerimisega jõutakse ühele poole järgmise aasta lõpuks.