Reisibürood taotlevad liiga vähe eksporditoetust

Ekspordiabi taotlevad teist aastat järjest põhiliselt ühed ja samad reisibürood, rääkis Reiman. Ta lisas, et peamised taotlejad on suurimad reisibürood.

Kõige suuremas ulatuses said eelmisel aastal ekspordiabi reisibürood Estonian Holidays (146 000 krooni), Hermann Reisid (140 400 krooni), Mainor Meelis (91 500 krooni) ja Eesti Puhkereisid (66 700 krooni). Lisaks sellele said ekspordiabi Estravel, Real Reisid, Tallinntuur, OÜ Mere ning E-Tour.

Sel aastal on taotlenud toetust näiteks Estonian Holidays, E-Tour ning Tallinntuur. Uue taotlejana said 12 000 krooni Saaremaa turismija puhkemajanduse ühendus ning 73 000 krooni riigi turismiamet Moskva turismimessi kulude katteks.

Üle kahe aasta järjest samadel reisibüroodel ekspordiabi taotleda ei ole võimalik, seetõttu avaldas Reiman lootust, et edaspidi laieneb abitaotlejate ring.

Reisibüroo Minimatkad tegevdirektor Olaf Lukk lausus, et tema ei ole oma firmale ekspordiabi taotlenud, kuna peab seda liiga keeruliseks asjaajamiseks. «Summad, mis antakse, on väiksed, kuid paberite ajamist on palju,» ütles ta.

Reimani väitel on seni kõik taotlejad ekspordiabi saanud. Takistuseks ei pidanud ta ka seda, et mitu suuremat reisibürood kuuluvad suures osas väliskapitalile, Estravel näiteks 72% ulatuses Finnairile. «Nad on kõik Eesti maksumaksjad,» ei pidanud Reiman välisosalust ekspordiabi saamisel takistavaks teguriks.

Estraveli tegevdirektori Aivo Takise sõnul taotles Estravel eelmisel aastal ekspordiabi paaril erialasel välismessil osalemiseks, mis pidi katma 50% tegelikest kulutustest. «Kuna eesti kapitali osa meie firmas oli ainult kolmandik, saime ka abi kolm korda vähem, kui taotlesime,» märkis ta. «Kokkuvõttes laekunud 34 000 krooni tegi õnneks tasa vähemalt taotluse koostamise kulud,» lisas ta. Takis lausus, et sellel aastal loobus Estravel igasuguse ekspordiabi taotlemisest.

Sellel aastal on eraldanud riik ekspordi toetamiseks 8,8 miljonit krooni, sellest on tänaseks välja makstud 3,1 miljonit krooni, millest omakorda reisifirmadele 200 000 krooni. Eelmisel aastal sai nõusoleku ekspordiabi saamiseks 175 firmat 5,6 miljoni krooni ulatuses, sellest maksti mullu välja 3,72 miljonit krooni 107 firmale. «Osa meile eraldatud raha kandsime riigieelarvesse tagasi, kuna ei olnud taotlejaid,» lausus Reiman, olles üllatunud vähesest huvist ekspordiabi vastu.

Järgmise aasta riigieelarve projektis taotletakse ekspordi toetamiseks 18 miljonit krooni. Turismi vallas läheb järgmisel aastal suurim eksporditoetus (400 000--500 000 krooni) Moskva turismimessil osalemise kulude katteks.

Reimani sõnutsi moodustab reisibüroodele eraldatav abi küllaltki märkimisväärse osa jagatavast ekspordiabist. Kui Eestis tegutseb praegu 180 reisibürood, siis ekspordiabi saamise tingimustele (firmad, kes toovad Eestisse turiste ehk tegelevad teenuste ekspordiga) vastavad neist pooled. Sellele lisandub veel 122 kodumajutuse ja taluturismiga tegelejat.

Reisibürood on Reimani sõnutsi taotlenud eksporditoetust põhiliselt reklaammaterjalide valmistamiseks, välisnäitustel osalemiseks ja töötajate koolituseks. Taotletud summast on Reimani kinnitusel kaetud keskmiselt 50%. Protsent sõltub Reimani sõnutsi firma majanduslikust olukorrast.

Reiman lisas, et hotellid ekspordiabi taotlenud ei ole. Küll aga hüvitati Olümpia hotellile 50% ulatuses (32 000 krooni) Saksa ajakirjas Die Presse avaldatud reklaami kulud.

Eelmisel aastal oli Eestis reisiteenuste, sealhulgas reisijateveo ekspordist laekuv tulu 5,16 miljardit krooni, moodustades Eesti toodete ja teenuste koguekspordist 16,5%. Turismist laekunud netotulu kattis 48% Eesti väliskaubanduse defitsiidist.