Tartu ehitaja Tallinna ei tule

Artikkel

- Uudised
- 8. september 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tartu ehitaja Tallinna ei tule
Intervjuu ASi Linnaehitus direktori Alar Kroodoga
Suhteliselt väike. Aasta jooksul ehitatavaid suuremaid ehitusobjekte võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Ka investeeringusummad on võrreldes Tallinna või Harjumaaga väikesed.
Tartu ehitusfirmad on kas spetsialiseerunud mingile kohalikule turule või laiendanud end Venemaale. Tallinna ehitusturule on siit vähesed firmad läinud, ja kui, siis pisteliselt.
Oleme seni tõesti piirdunud vaid Lõuna-Eesti turuga. Õnneks on meil kogu aeg piisavalt tööd olnud.
Linnaehitus pole kunagi oma kasvutempot hüppeliselt planeerinud, Lõuna-Eesti ehitusturg ei võimaldagi seda. Oleme tähelepanu pööranud kaadri kasvatamisele ja koolitamisele. Meie eesmärk on stabiilne areng.
Tallinna ehitusturg on tihe, kuhu vahele trügida on raske. Siit on Tallinna mindud põhiliselt väikesemahulist alltöövõttu tegema. Kui mõni Tartu ehitusfirma krohvib Tallinna raekoja platsil maja fassaadi, ei tähenda see veel Tallinna ehitusturule tulekut.
Oleme Valgas vaid ehitajad, juhtimine toimub ikka Tartust. Lõuna-Eestis pole ehitusmahud nii suured ja stabiilsed, et sinna mingi struktuuriüksus luua.
Kui Valga-suuruses linnas hakatakse ehitama keskmist või üle keskmise objekti, tekitab see elevust ja selle baasil võib saada ka mõne väiksema töö.
Näiteks tänu Valga haigla ehitusele ehitame nüüd ka Valga staadioni. Meie jaoks on optimaalne lahendus ehitada Valgas kahte objekti. Finest Hotelsile ehitame Otepääl hotelli.
Struktuurimuutusele seab piirid ka see, kui palju oleme aastaks planeerinud ehitusmahtu. Meie tänavune plaan on 60 miljonit krooni.
Tundes Tartu ehitusturgu, võin öelda, et selline jaotus on vale. Kus on need miljonilised ehitused?
Käibe põhjal pole õige ehitusfirmasid alati võrrelda, sest on peatöövõtufirmad, projektijuhtimise firmad ja alltöövõtufirmad. Sajamiljoniline käive võib olla nii neljamehelisel kui sajamehelisel firmal, kusjuures nad teevad veel teineteisele alltöövõttu.
Selgem näitaja on omaehituse käive. Eriti ei räägita ka konsolideeritud käibest. Kui liita ehitusmaterjalide ost-müük, ehitusmehhanismide laenutusrent jm ehitusteenused, saab hoopis teise tulemuse.
Mina hindan enam subjektiivsemaid näitajaid. Kui palju ja millised objektid on aasta jooksul käiku antud? Kas objekt valmis tähtajaks? Kui paljudele inimestele firma tööd annab? Oluline näitaja on ka kasum, aga sellest ei taheta eriti rääkida.
E-Kaubamaja laiendus valmib 16. septembriks, ehituse maksumus on 5,5 miljonit krooni. Septembri lõpus anname üle tervisekaitse ja haigekassa 17 miljonit krooni maksva büroohoone esimese järgu, teise järgu tähtaeg on kuu hiljem.
Valga haigla B-korpuse lõpetamine sõltub riigieelarvest eraldatavast rahast, ise loodame ühele poole saada järgmiseks suveks. Selle aasta lõpus peame tellijale üle andma ka Otepää hotelli, mille maksumus on 7 miljonit krooni ning Valga staadioni esimese järgu.
Tegemist on büroohoonega, mille tellija on kaitsepolitsei. Muu informatsioon selle kohta on riigisaladuse seaduse kohaselt reglementeeritud.
Et kõik konkursil osalejad oleksid võrdsetes tingimustes ja pakuvad ühte ja sedasama. Selleks peab tellija täpselt teadma, mida ta tahab. Tellija peab valmistama ette põhjalikud dokumendid ning formuleerima hindamise kriteeriumid.
Konkursside tulemused on näidanud, et kui dokumendid on väga täpselt ette valmistatud, on hinnakõikumine vaid 0,5%.
Jah, me pole varem osalenud pakkumistel, mille tingimused eeldavad suurt tagatist.
Tegelikult on konsortsiumi õiguslik seisund ebaselge. Konsortsium luuakse selleks, et anda eelkõige tagatisi, viia ellu äriidee ja võimaliku võidu/kaotuse puhul seda võrdsete partneritena jagada. On ka selliseid konsortsiume, kus üks firma võtab tagatise ja teised on vaid alltöövõtjad.
Mitte ehitanud, vaid lammutanud. See oli detsembris-jaanuaris. Loomulikult polnud lammutamine otstarbekas. Riigi omavalitsuse rahadega on aga vahel nii, et kui ära ei kuluta, siis juurde ei saa.
Sellel lammutustööl oli meie jaoks ka taktikaline tähendus, et ei juhtuks mingeid ootamatusi. Meil oli väike hirm, et ühel päeval võime lihtsalt avastada, et ehitus juba käib.
Tartus on ennegi mindud sujuvalt ühelt ehitusviisilt teisele. Näiteks tegime paar aastat tagasi pakkumise kogu postimajale. Siis aga tehti konkurss vaid vundamendile. Konkursi võitja jäigi ehitama, sest rohkem konkursse ei korraldatud.
Tegelikult moodustab Linnaehituse tuumiku kolm kursusevenda: mina, ehitusdirektor ja juhatuse esimees Kalev Kase ning varustusdirektor Raul Rebane. Neljas juhatuse liige ja osanik on Martin Sööt, kes töötab tootmisdirektorina. Meil on tugev meeskonnatöö.
Linnaehituse asutasime nii-öelda naelakasti otsas. Kui lahkusime Evikost, oli meil kaasa võtta vaid teatavad kogemused, suhted ja sidemed.
Ligi poolteist aastat käivitasime firmat, sest võimalused olid nigelad. Sellele vaatamata julges igaüks meist võtta suured laenud. See oli selge risk ja samas võrdne risk.
Oluline osa selles, et Linnaehitusest on saanud üks Lõuna-Eesti suurim ehitusfirma, on kindlasti sellel, et suutsime endaga kaasa tuua parimad töömehed ja insenerid.
Linnaehituses töötab praegu 21 insener-tehnilist töötajat ja sadakond üldehitusmeest.
Hetkel kuum