Raadiohääl armus arvutisse

«Arvutitega olen tegelenud kogu aeg, alates ülikooli lõpetamisest,» kommenteerib Avo Raup uudist ise.

Alma mater'i lõpetas arvutifirma juht 23 aastat tagasi matemaatik-teoreetiku diplomiga. Seejärel töötas ta Tartu ülikooli arvutuskeskuses ja riigikantselei infoosakonnas.

Üheksakümnendate aastate alguses puhusid Eestis värsked tuuled. «Sai äkki nii villand kõigist neist arvutitest,» tunnistab loo kangelane. «Kuku raadio ka alles alustas ja nii ma läksingi ennast Erki Berendsile (Kuku raadio peatoimetaja -- toim) pakkuma eesmärgiga mängida inimestele mõned head lood,» jutustab Raup.

Arvutitundmisest on tema sõnul ka raadiotöös kasu olnud. Kui Kukus viidi sisse muusikapalade väljavalimine ja kirjapanek arvuti abil, oli Raubil erialainimesena seda lihtsam teha.

Eestlased armastavad kartulit. Olenemata sellest, kas nad on Itaalias või Prantsusmaal, hakkavad nad pärast muuseumikülastust otsima söögikohta, kus armsakssaanud tärkliseallikat maitsta võiks, selle asemel, et midagi uut ja enneolematut nautida, leiab Raup. Muusikamaailmas on samuti, ütleb ta.

Enne raadiotööle minekut oli ka Raup «kartulisööja». Talle meeldis selline muusika, mis igale 1950. aastal sündinud inimesele meeldima peaks. «Niisugune korralik, kvaliteetne rokkmuusika,» ütleb Raup ise. Praegu eelistab ta Frank Zappat, keda ta hindab vähemalt täidetud paprikaks eestlase jaoks.

Raadios on Raubil õnnestunud teha seda, mida ta on ise soovinud ja õigeks pidanud. Kuigi teatud kompromissid on vajalikud, tunnistab ta.

Endiste kolleegide arvates sobib Raup meediatööle. Ta on avatud, sõbralik ja hea suhtleja, leiavad nad.

Raup ise arvab, et tal puudub «ajakirjaniku soolikas», mis sunniks hagija kombel uudist taga ajama. Suhtlemisoskust ja mõistmist on tema väitel arendanud aga just raadiotöö.

Raubi tugevaks küljeks peavad nii tema endised kui praegused töökaaslased loovust ja oskust ebameeldivatest asjadest huumoriga üle saada.

Kui inimese plussideks on nutikus ja rõõmsameelsus, toob see automaatselt miinustena kaasa mõningase vastutustundetuse ja ebajärjekindluse, hindab Raup end kriitiliselt. Kõike head lihtsalt korraga ei saa, leiab ta.

Kolleegidel tuleb juhatuse esimehe puudujäägid kompenseerida. Raup ootabki firma pearaamatupidajaks kurja, järjekindlat ja vastutustundelist inimest.

Ka sõbralik ja avatud inimene võib olla nõudlik. Organiseerimis- ja ideede genereerimise võimest Raubil puudust ei tule. Tema juhtimisoskused ei avaldu mitte igahommikuses käskude-keeldude jagamises, vaid sujuvas organiseerimistöös.

Valdavalt noorema põlvkonna esindajatest arvutifirma töötajad peavad oluliseks Raubi võimet ajaga kaasas käia. Raup ise armastab noorte inimeste seltskonda, see hoiab vaimu värske.

Raadiotöö jaoks jääb Raubil viimasel ajal üha vähem aega ning võimatu pole ka selle töö päriselt kõrvaleheitmine. Raubi enda hinnangul toimub see hiljemalt siis, «kui ta muutub seniilseks». Loodetavasti viimast ei juhtu, kuna kõikvõimalikest kahjulikest ahvatlustest on tal järele jäänud vaid suitsetamine, mis arstide sõnul peaks olema kindel vahend seniilsuse vastu võitlemiseks.

Ahvatlevaid meediaalaseid tööpakkumusi pole Avo Raubile praegu mõtet teha, sest need lõpeksid äraütlemisega.

Raubi kutsumus on arvutid ja Internet. Ka Interneti puhul on sisuliselt tegemist meediakanaliga, mis töötab arvuti kaudu.