12.09.96, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kokkuhoid on ainuvõimalik

1997. aasta eelarves püstitatud eesmärgid on määrava tähtsusega Maastrichti lepingus sätestatud tingimuste täitmisel. Otsus rahaliitu kvalifitseeruvate riikide kohta langetatakse tuleva aasta majandusnäitajate põhjal.

Saksamaa föderaaleelarve kulutusteks on järgmisel aastal kavandatud 440 miljardit Saksa marka, mis on 2,5 protsendi võrra vähem kui tänavu. Eelarvedefitsiit ei tohi ületada 56,5 miljardit marka.

Eelarves sätestatud eesmärkide saavutamise teeb raskeks senine oodatust aeglasem majanduskasv ning töötute hulga tõus neljale miljonile, mis vastab 10 protsendile tööjõust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sel aastal võib eelarvedefitsiit seetõttu paisuda 70 miljardi margani ehk nelja protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Möödnud nädalal tunnistas Waigel, et tööpuuduse kasv läheb valitsusele maksma täiendavad 12,5 miljardit marka.

Eelarveprojekt on üks osa valitsuse säästupaketist, mis näeb järgmisel aastal ette riiklike kulutuste kärpimise 50 miljardi ja sotsiaalkulutuste kärpimise 20 miljardi marga võrra.

Parlamendis eelarvedebatti avades teatas opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide parlamendigrupi juht Rudolf Scharping, et «valitsuse säästupoliitika ohustab riigi tulevikku ning on sotsiaalselt äärmiselt ebaõiglane.» Scharpingi sõnul ei teatanud Kohl sakslastele ühinemise tegelikku hinda ning sunnib nüüd sotsiaaltoetuste vähendamisega tavakodanikke selle eest maksma.

Helmut Kohli sõnul on aga suurim sotsiaalne ebaõiglus see, kui tööd otsivad inimesed tööd ei leia. «Kui me midagi ette ei võta, jääb töökohti veelgi vähemaks.» Kohl kordas valitsuse lubadust tööpuudust sajandivahetuseks poole võrra vähendada.

Hoolimata ametiühingute poolt viimastel kuudel korraldatud massilistest streikidest on toetus Kohli säästuprogrammile sakslaste hulgas suurenenud. Eile ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung avaldatud küsitluse kohaselt toetab programmi 64 protsenti elanikkonnast, võrreldes 44 protsendiga käesoleva aasta maikuus.

Oluline osa säästupaketist, mis puudutab pensioni- ja tervishoiureformi ning haigustoetuste kärpimist, läheb parlamendi alamkojas hääletusele homme. Valitsuskoalitsioonil on alamkojas 341 kohta, säästuabinõude vastuvõtmiseks on vaja 337 saadiku poolthäält. REUTER-BNS-ÄP

Seotud lood

Sisuturunduslikus saates “PwC juhtimistase” räägitakse sel korral, kuidas edukalt projekti juhtida.

30.06.25, 13:00

Kasulik kuulamine: miks projektid ebaõnnestuvad ja kuidas neid edukalt ellu viia

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Börsiuudised

02.07.25, 17:13

Merko juhtis Tallinna börsi langust, Wall Streeti ehmatas jahtuv tööturg

Majandustulemused

02.07.25, 17:04

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Uudised

02.07.25, 16:45

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Uudised

02.07.25, 16:37

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Börsiuudised

02.07.25, 16:05

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

Saated

02.07.25, 16:00

TalTechi professor: Eesti puidukeemia areng takerdub

Juhtkiri

02.07.25, 15:52

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Arvamused

02.07.25, 15:43

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

Loo pood hakkab välja nägema samasugune nagu pildil olev Aegviidu kauplus.

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: ZUMAPRESS.com/Scanpix

Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Õiguskantsler: mõned riigiasutused vaatavad pangakontosid ilma loata

Poodide ehitamise lainel ettevõtjad võtsid mitu miljonit eurot dividendi

Euro teeb just seda, mida see teha ei tohiks – kallineb, sunnik

Trumpi uuest maksuseadusest võidavad kiibitootjad

“Euroopa võib ju tahta USAd ja dollarit asendada, kuid keskkond seda ei soosi,” kirjutab LHV majandusanalüütik ja majandusteadlane Triinu Tapver.

Triinu Tapver: tõenäoliselt jäävad USA aktsiaturud edaspidigi juhtima

JMV autosalong asub Tallinnas Ülemiste linnakus.

Maksuamet: JMV kliendid ühegi panga kliendiks ei kõlba

Morten Wierod tegi ABBs suure karjääri, olles muu hulgas erinevate üksuste juht ning töötades neli aastat Hiinas.

Globaalse suurtööstuse tippjuhi nõuanne Eesti juhtidele: tasub olla paranoiline

Numeri juhtiv maksukonsultant Peep Kalamäe sõnul on oluline, et ettevõtted dokumenteeriksid laenutehinguid korrektselt ning järgiksid turutingimusi – see aitab vältida vaidlusi maksuhalduriga ja võimalikku täiendavat maksukoormust.

Ettevõtte antud laenud võivad kätkeda ohtlikke maksuriske

Dividendid on investorile head passiivse rahavoo allikad. Oluline on enda jaoks üles leida neist parimad.

Kolm rahamasinat, mis toodavad tulu ka siis, kui sa magad

Taavi Ilves: Nvidia on küll huvitav, kuid kasvu otsin järgmiselt lainelt

Dollari tugevale langusele vaatamata olen 2025. aasta algusest alates portfelliga taas plussis ning ootan sellele lisa.

Portfell taas plussis – kuus kuud turbulentsi, aga strateegia toimis

Siiani on Eestis tegutsevad suurpangad pidanud hinnasõda investeerimisel rakenduvate tehingutasude üle.

SEB astus järgmise sammu alustavate investorite püüdmiseks

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 16 t
Toimumiskoht:
Tallinn