• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kokkuhoid on ainuvõimalik

    1997. aasta eelarves püstitatud eesmärgid on määrava tähtsusega Maastrichti lepingus sätestatud tingimuste täitmisel. Otsus rahaliitu kvalifitseeruvate riikide kohta langetatakse tuleva aasta majandusnäitajate põhjal.
    Saksamaa föderaaleelarve kulutusteks on järgmisel aastal kavandatud 440 miljardit Saksa marka, mis on 2,5 protsendi võrra vähem kui tänavu. Eelarvedefitsiit ei tohi ületada 56,5 miljardit marka.
    Eelarves sätestatud eesmärkide saavutamise teeb raskeks senine oodatust aeglasem majanduskasv ning töötute hulga tõus neljale miljonile, mis vastab 10 protsendile tööjõust.
    Sel aastal võib eelarvedefitsiit seetõttu paisuda 70 miljardi margani ehk nelja protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Möödnud nädalal tunnistas Waigel, et tööpuuduse kasv läheb valitsusele maksma täiendavad 12,5 miljardit marka.
    Eelarveprojekt on üks osa valitsuse säästupaketist, mis näeb järgmisel aastal ette riiklike kulutuste kärpimise 50 miljardi ja sotsiaalkulutuste kärpimise 20 miljardi marga võrra.
    Parlamendis eelarvedebatti avades teatas opositsioonis olevate sotsiaaldemokraatide parlamendigrupi juht Rudolf Scharping, et «valitsuse säästupoliitika ohustab riigi tulevikku ning on sotsiaalselt äärmiselt ebaõiglane.» Scharpingi sõnul ei teatanud Kohl sakslastele ühinemise tegelikku hinda ning sunnib nüüd sotsiaaltoetuste vähendamisega tavakodanikke selle eest maksma.
    Helmut Kohli sõnul on aga suurim sotsiaalne ebaõiglus see, kui tööd otsivad inimesed tööd ei leia. «Kui me midagi ette ei võta, jääb töökohti veelgi vähemaks.» Kohl kordas valitsuse lubadust tööpuudust sajandivahetuseks poole võrra vähendada.
    Hoolimata ametiühingute poolt viimastel kuudel korraldatud massilistest streikidest on toetus Kohli säästuprogrammile sakslaste hulgas suurenenud. Eile ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung avaldatud küsitluse kohaselt toetab programmi 64 protsenti elanikkonnast, võrreldes 44 protsendiga käesoleva aasta maikuus.
    Oluline osa säästupaketist, mis puudutab pensioni- ja tervishoiureformi ning haigustoetuste kärpimist, läheb parlamendi alamkojas hääletusele homme. Valitsuskoalitsioonil on alamkojas 341 kohta, säästuabinõude vastuvõtmiseks on vaja 337 saadiku poolthäält. REUTER-BNS-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.