Riigieelarve laekumus parem

«Kahjuks pole meil aasta alguse mahajäämust õnnestunud likvideerida, kuid viimastel kuudel on laekumine aktiviseerunud,» rääkis Ants Liiver. «Kui aasta alguses laekus 800--900 miljonit krooni kuus, siis viimastel kuudel juba 1,1 miljardit krooni.»

Aasta alguses probleeme tekitanud aktsiisi laekumine on Liiveri ütlusel paranenud, kuid endiselt on probleeme käibemaksu laekumisega. Kuigi riigieelarve täitmisel on ligi viieprotsendiline alalaekumus, suudetakse aasta lõpuks eelarve täita, lisas ta.

Suurimat mõju eelarvele on põhjustanud käibemaksu 8protsendiline alalaekumine, sest käibemaks moodustab 45% eelarve tuludest. Ligi 400 miljoni kroonise käibemaksu alalaekumise põhjuseks peetakse eelkõige laialdast maksupetturlust.

Nendele nippidele püüame jälile saada ja üht-teist oleme ka leidnud, märkis Liiver. Loodame selle osa peatselt kontrolli alla saada, lisas ta.

Aasta esimestel kuudel probleeme valmistanud aktsiisi laekumus on suvekuudel tuntavalt paranenud. Nii tubaka-, alkoholi- kui mootorikütuseaktsiiside viimaste kuude laekumus ületab aasta alguse laekumuse peaaegu kaks korda.

Tubakaaktsiisi laekumus on kuust kuusse pidevalt suurenenud. Kui jaanuaris laekus tubaka pealt aktsiisi ligi 18 miljonit krooni, siis augustis juba 33 miljonit, mis annab Liiveri sõnul lootust, et aastaks planeeritud summa -- 309 miljonit krooni -- täidetakse. Ka alkoholiaktsiisi laekumises on märgata paranemistendentsi.

Kui märtsis laekus 41 mln krooni, siis augusti laekumus oli juba 50% suurem ehk 66 mln krooni. Mahajäämus on planeeritud kuu keskmises 71 mln kroonises laekumuses ja aastaplaan jääb täitmata.