• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahandusministrid vaevad majandus- ja rahaliitu EMU

    Möödunud aasta jooksul on EMUks valmistumine edenenud väga kiiresti ja seda pole seganud isegi turu viimase aja ebakindlus.
    Finantsturg kahtleb kõige rohkem selles, kas Prantsusmaa suudab alandada eelarvepuudujäägi lubatud kolme protsendi piiresse SKTst. Seda kahtlust aitas tublisti hajutada äsja toimunud Prantsuse--Saksa majandusnõukogu koosolek, millest osa võtnud rahandusministrid Theo Waigel ja Jean Arthuis kohustusid hoidma riigi eelarvedefitsiidi alla 3% SKTst. Ühtlasi väljendasid nad veendumust, et ühisvaluuta saab teoks plaani kohaselt ehk 1. jaanuaril 1999.
    Turu pessimism näib üksnes süvendavat Euroopa Liidu liikmesriikide, keskpankade ja Euroopa komisjoni (EK) üksmeelt.
    On selge, et ka pärast Dublini majandus- ja rahandusministrite istungit jääb lahendada palju EMUga seotud probleeme.
    Saksa rahandusminister Theo Waigel on soovitanud juba ammu nn stabiilsuslepingu sõlmimist. Selle eesmärk on tagada, et riikide riikliku sektori puudujääk püsiks alla kolme protsendi, mis veenaks turge, et eelarvedistsipliin jätkub ka EMU kolmandal etapil. See leping eeldab, et ELi juhtorganid analüüsivad jätkuvalt olukorda ning teevad aegsasti korrektiive, kui mõni riik peaks kriitilisele kolme protsendi piirile lähenema.
    Nagu EK volinik Yves-Thibault de Silguy kinnitas äsja ajalehes Financial Times, on ELi liikmesriigid stabiilsuslepingu suhtes kokkuleppe saavutamisele juba üpris lähedal.
    Lepingu kohaselt analüüsitakse ELis liikmesriikide majandust. Kui mõne riigi eelarvepuudujääk osutub liiga suureks, püütakse selgusele jõuda, kas selle on tinginud erakorraline põhjus. Kui mitte, siis tuleb riigil esitada usaldusväärne plaan probleemi lahendamiseks. Kui riik ei suuda seda esitada, siis asub jõusse automaatne karistussüsteem.
    Arutelu teisest valuutakursimehhanismist ehk ERM II-st, mis on valuutaliidust välja jäävate valuutade süsteem, jätkub ilmselt kuni detsembris peetava Dublini tippkohtumiseni.
    Möödunud kevadest peale ei ole selles vallas erilist edasiminekut olnud.
    ERM II ankurvaluutaks saab euro. Valuutaliidu keskpangal on õigus teha algatusi ERM II kuuluvate valuutade kursi muutmiseks. Lisaks saab ERM II liikmesriik keskpangalt sekkumistoetust, kui tal on raskusi oma valuuta hoidmisel lubatud kõikumisulatuses. Keskpanga sekkumisvõimalus on siiski piiratud, kuna tema põhikohustus on hoolitseda EMU liikmesriikide likviidsuse ja hindade stabiilsuse eest.
    Euroopa Liidus valitseva üksmeelse arvamuse kohaselt ei ole riigid juriidiliselt kohustatud ERM II liikmeks astuma. Enamiku riikide meelest on ERM II kuulumine siiski loomulik ja EMU liikmeks saamise eeltingimus.
    Finantsturge teeb praegu põhiliselt murelikuks see, kas praegused lepingud jätkuvad ka eurole üleminekul, ehkki korduvalt on kinnitatud, et kurss 1 ECU = 1 euro jääb püsima ning et EMU-valuutad vahetatakse eurodeks ametliku vahetuskursi alusel. Turgude rahustamiseks otsustatakse lepingute jätkuvuse küsimus ilmselt selle aasta lõpuks. KL-FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Karl Märka: lugupeetud minister, teie õigusloome kvoot on täis
Piirame Riigi Teatajas kehtivale seadusandlusele ette nähtud salvestusruumi 3,1 gigabaidiga, kirjutab HOOVI kaasasutaja ja tegevjuht Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame Riigi Teatajas kehtivale seadusandlusele ette nähtud salvestusruumi 3,1 gigabaidiga, kirjutab HOOVI kaasasutaja ja tegevjuht Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Disney toob Eestisse oma voogedastusteenuse
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Salvestusi Toomase konverentsilt: kinnisvarahaist president ja Wise’i esimene töötaja
Nädalavahetusel toimund investor Toomase konverentsil jagasid paljude esinejate seas enda kogemusi ka president Kersti Kaljulaid, Wise’i esimene töötaja Triin Hertmann ja kogenud kinnisvarainvestor Kadri Mäsak.
Nädalavahetusel toimund investor Toomase konverentsil jagasid paljude esinejate seas enda kogemusi ka president Kersti Kaljulaid, Wise’i esimene töötaja Triin Hertmann ja kogenud kinnisvarainvestor Kadri Mäsak.