Rahandusministrid vaevad majandus- ja rahaliitu EMU

Möödunud aasta jooksul on EMUks valmistumine edenenud väga kiiresti ja seda pole seganud isegi turu viimase aja ebakindlus.

Finantsturg kahtleb kõige rohkem selles, kas Prantsusmaa suudab alandada eelarvepuudujäägi lubatud kolme protsendi piiresse SKTst. Seda kahtlust aitas tublisti hajutada äsja toimunud Prantsuse--Saksa majandusnõukogu koosolek, millest osa võtnud rahandusministrid Theo Waigel ja Jean Arthuis kohustusid hoidma riigi eelarvedefitsiidi alla 3% SKTst. Ühtlasi väljendasid nad veendumust, et ühisvaluuta saab teoks plaani kohaselt ehk 1. jaanuaril 1999.

Turu pessimism näib üksnes süvendavat Euroopa Liidu liikmesriikide, keskpankade ja Euroopa komisjoni (EK) üksmeelt.

On selge, et ka pärast Dublini majandus- ja rahandusministrite istungit jääb lahendada palju EMUga seotud probleeme.

Saksa rahandusminister Theo Waigel on soovitanud juba ammu nn stabiilsuslepingu sõlmimist. Selle eesmärk on tagada, et riikide riikliku sektori puudujääk püsiks alla kolme protsendi, mis veenaks turge, et eelarvedistsipliin jätkub ka EMU kolmandal etapil. See leping eeldab, et ELi juhtorganid analüüsivad jätkuvalt olukorda ning teevad aegsasti korrektiive, kui mõni riik peaks kriitilisele kolme protsendi piirile lähenema.

Nagu EK volinik Yves-Thibault de Silguy kinnitas äsja ajalehes Financial Times, on ELi liikmesriigid stabiilsuslepingu suhtes kokkuleppe saavutamisele juba üpris lähedal.

Lepingu kohaselt analüüsitakse ELis liikmesriikide majandust. Kui mõne riigi eelarvepuudujääk osutub liiga suureks, püütakse selgusele jõuda, kas selle on tinginud erakorraline põhjus. Kui mitte, siis tuleb riigil esitada usaldusväärne plaan probleemi lahendamiseks. Kui riik ei suuda seda esitada, siis asub jõusse automaatne karistussüsteem.

Arutelu teisest valuutakursimehhanismist ehk ERM II-st, mis on valuutaliidust välja jäävate valuutade süsteem, jätkub ilmselt kuni detsembris peetava Dublini tippkohtumiseni.

Möödunud kevadest peale ei ole selles vallas erilist edasiminekut olnud.

ERM II ankurvaluutaks saab euro. Valuutaliidu keskpangal on õigus teha algatusi ERM II kuuluvate valuutade kursi muutmiseks. Lisaks saab ERM II liikmesriik keskpangalt sekkumistoetust, kui tal on raskusi oma valuuta hoidmisel lubatud kõikumisulatuses. Keskpanga sekkumisvõimalus on siiski piiratud, kuna tema põhikohustus on hoolitseda EMU liikmesriikide likviidsuse ja hindade stabiilsuse eest.

Euroopa Liidus valitseva üksmeelse arvamuse kohaselt ei ole riigid juriidiliselt kohustatud ERM II liikmeks astuma. Enamiku riikide meelest on ERM II kuulumine siiski loomulik ja EMU liikmeks saamise eeltingimus.

Finantsturge teeb praegu põhiliselt murelikuks see, kas praegused lepingud jätkuvad ka eurole üleminekul, ehkki korduvalt on kinnitatud, et kurss 1 ECU = 1 euro jääb püsima ning et EMU-valuutad vahetatakse eurodeks ametliku vahetuskursi alusel. Turgude rahustamiseks otsustatakse lepingute jätkuvuse küsimus ilmselt selle aasta lõpuks. KL-FT