Eesti soovib esimese rahvusvahelise riigireitingu valmis saada järgmise aasta juuni lõpuks.

Rahandusministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja Agate Dalton ütles, et Eesti Pank ja ministeerium on jõudnud konsensuseni, mille kohaselt reitingu tellib Eesti Pank kui valitsuse agent.

Reiting peaks kindlasti valmis olema Eesti krooni viiendaks aastapäevaks, lisas Dalton.

Reitingut finantseerivad Eesti Pank ja rahandusministeerium ühiselt, märkis Dalton. Reitingu ligikaudseks summaks peaks kujunema üks miljon krooni.

Esimese Balti riigina sai rahvusvahelise krediidireitingu septembri algul Leedu ning see on Ba2.

Rahvusvaheline krediidireiting näitab riigi usaldusväärsust ja laenu tagastamise võimalusi. Samuti annab see võimaluse saada samalaadset reitingut riigi ettevõtete ja pankade jaoks. BNS

Tallinna Pank alustas eile ASi Pennu Computer Technology aktsia noteerimist.

Eile teatas Tallinna Pank üksnes Pennu ostunoteeringu, milleks on 45 krooni.

Juulikuise kinnise ja möödunud nädalal lõppenud avaliku emissiooni käigus omandasid investorid Pennu aktsiaid 43 krooniga.

Tallinna Panga diiler Rein Rätsep ütles, et pank on huvitatud aktsiate vahendamisest, mitte oma portfelli võtmisest. Rätsepa hinnangul tõuseb Pennu aktsia hind seoses börsile minekuga umbes 50 kroonini. BNS

Tartu linna, investeerimisfirma Kaseväli & Co ning Forekspanga esindajad asetavad täna Tartus Ülikooli tänaval nurgakivi ärihoonele, kus tulevikus hakkab paiknema Forekspanga Lõuna-Eesti keskus.

«Tahame panga oskusteabe viia filiaalide kaudu üle Eesti,» lausus Forekspanga juhatuse esimees Ivar Lukk. Forekspangal on kaugemas tulevikus kavas luua neli regionaalset keskust: Tallinnas, Narvas, Tartus ja Pärnus.

«Meie ideoloogia näeb ette, et filiaal on panga oskusteabe keskus, kus saab kogu info kätte ilma vajaduseta sõita Tallinna keerulisemaid asju ajama,» lisas Lukk.

Investeeringute suurusjärk Forekspanga Lõuna-Eesti keskusesse on veidi üle 20 miljoni krooni, kinnitas Lukk. ÄP

Riigikogu mõõdukate fraktsiooni liige Vambo Kaal esitas eile rahandusministrile arupärimise põllumajandustootjatele mootorikütuseaktsiisi kompenseerimise summade kohta.

Kaal märkis, et valitsus andis septembri algul põllumajandustootjatele mootorikütuseaktsiisi suurendamise kompenseerimiseks kokku 38,5 miljonit, kuid selle aasta riigieelarves on selleks otstarbeks eraldatud 51 miljonit krooni.

Kaal küsib arupärimises, millistele seadusandlikele aktidele rahandusministeerium toetus, tehes valitsusele kompensatsioonisumma vähendamise ettepaneku.

Lisaks küsib Kaal, millal makstakse välja täiendav 12,5 miljonit krooni või kuidas kavatsetakse seda raha kasutada ning millise seaduse alusel. Kaal soovib rahandusministrilt teada, kas ta on nõus, et põllumajanduslikuks tootmiseks kasutatav diislikütus tuleks müüa tootjatele aktsiisi lisamata. BNS

Eestis tegutsevad Soome ärimehed koondusid Eesti--Soome ärijuhtide ühingusse, mis alustab mittetulundusühinguna ametlikult tegevust 1. oktoobril.

Ühingu juhatuse esimees, Eesti AGA tegevdirektor Reimo Teerikangas ütles, et ühingut on vaja selleks, et kaitsta organiseeritult Soome ärimeeste huve. Ühingusse on lisaks Soome ärimeestele ja ettevõtetele koondunud ka mitmed Eesti ettevõtjad, keda seovad Soomega tihedad sidemed, väitis Teerikangas.

Tema sõnul kuulub ühingusse ligi sada ettevõtet, kellest on liikmemaksu tasunud juba 56 ettevõtte esindajad. Liikmesfirmade hulgas on ülekaalus tööstusettevõtete, pankade ja advokaadibüroode esindajad. ÄP

AS KND Marat likvideerib oma tütarettevõtte AS KND Ehitus, mille tegevuse jätkumist ei pidanud KND Marati juhtkond enam otstarbekaks. KND Ehituse aktsiakapital on 18 miljonit krooni.

KND Marati juhatuse esimees Ants Kapral selgitas, et tegelikult on firmasiseseid ehitus- ja remonditöid teinud KND Ehituse tegevus juba poolteist aastat tagasi peatatud ning sellega seotud inimesed on koondatatud.

«Firma juhtkond leidis, et otstarbekam on ehitus- või remonditöödeks tellida mõni ehitusfirma, kui pidada tervet remondifirmat oma valduses,» lausus Kapral. ÄP

Piimatööstused hakkavad septembri lõpus järk-järgult tõstma piima kokkuostuhindu, mis on peamiselt tingitud piimahulga vähenemisest sügise saabudes.

Ühinenud Meiereide juhatuse esimees Aivar Pärgmäe ütles eile, et septembri lõpus hakkavad piima kokkuostuhinnad tavapäraselt tõusma. Tema hinnangul tõusevad kuu lõpul hinnad kuni kümne protsendi võrra; kui suvel oli kõrgema sordi piima kokkuostuhind keskmiselt 2.20, siis septembri lõpus võib see tõusta 2.40ni.

Pärgmäe kinnitas, et piima hind ei tõuse üheski kontserni kuuluvas kombinaadis sarnaselt ega ühele tasemele, sellist kokkulepet ei ole. BNS