Uraani hind tõuseb

Kauplemine väärismetallidega oli sel nädalal väga loid. Ainukene elavdav moment on lähenevad pidustused Indias, mistõttu tänu füüsilisele kullakauplemisele on hind püsinud üle 382 dollari untsist. Turg oli peaaegu täiesti veendunud IMFi otsuses müüa fondi 104 miljonist untsist kullast 5 miljonit , toetamaks vaeseid liikmesriike, ning see otsus oli juba hinna sisse arvestatud. Eile hommikupoolikul, pärast seda kui IMFi juhatus otsustas lahendada küsimus 29. septembril, hind praktiliselt ei tõusnud. Turu nõrk reageering on tingitud asjaolust, et kogus, mida oleks müüdud 5 aasta jooksul, moodustab siiski väga väikese osa aastasest kulla kogupakkumisest (üle 3000 tonni). Nõudlus kulla järele käesoleva aasta esimesel poolaastal on langenud, eriti kui võrrelda sama perioodiga möödunud aastal, kui nõudlus kulla järele oli väga suur. Nõudlus müntide ning kangide järele ja juveelinduses on vähenenud eriti Jaapanis. Teisel poolaastal oodatakse siiski nõudluse kasvu, eriti kulla füüsilise kauplemise osas (jõulud on tulemas). Suurenema peaks nõudlus ka «ametlikus sektoris».

Uraani hind vabaturul on viimase aastaga kahekordistunud, ulatudes 15,5 dollarini naelast. Nõukogude Liidu lagunemise perioodil tõusis imporditava uraani kogus USAsse ja EUsse 105 tonnilt (1988) 5600 tonnile (1991). Endise NSVLi territooriumil kaevandatakse umbes 18% maailma uraanitoodangust. Tagajärjeks oli uraani hinna enneolematu langus vabaturul, mis 1994. aastal oli ainult 7 dollarit naelast. Kõrgeim oli hinnatase 1978. aastal (43USD/lb).

Vaatamata jätkuvale pingele Lähis-Idas, nafta ja naftatoodete hinnad mõnevõrra langesid.

Metsamajanduse ökonoomika- ja infokeskuse andmetel müüdi oksjonitel kasvavat metsa 92 000 tm keskmise hinnaga 195 kr/tm.