Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisinvesteeringud on koondunud Tallinna
Eesti Panga andmetel on Tallinna koondunud ligi 72 protsenti Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Kohtla-Järvele, Pärnusse ja Tartusse on jõudnud vaid vastavalt 2,6, 2,1 ja 1,9 protsenti välisinvesteeringutest.
Majandusekspertide hinnangul suurendab ebaühtlane investeeringute jaotumine töökohtade arvu Tallinnas ja tõmbab maapiirkondadest inimesi pealinna.
Välisinvesteeringute agentuuri asedirektori Agu Remmelga sõnul oleks riigi seisukohalt parem, kui investeeringud jaotuksid ühtlasemalt. Siis areneksid ka teised piirkonnad Tallinnale järele, lausus ta.
«Investeerija seisukohalt on alati kasulikum teha investeering sinna, kus on soodsamad tingimused,» lisas Remmelg. «Tallinnal on teiste ees palju eeliseid, siia on koondunud tähtsamad kaubateed, sadamad, lennujaamad ja turg.»
Kohalikku ettevõtlust toetava Balti-Ameerika ettevõtlusfondi esindaja Paul Tumminia sõnul on investeeringud koondunud Tallinna peamiselt kahel põhjusel -- Tallinnas on soodsam ettevõtluskliima ja seal asuvad valitsusasutused.
«On täiesti normaalne, et Tallinn areneb kiiremini ja tõmbab ligi rohkem investeeringuid,» rääkis Tumminia. «Samamoodi arenevad ka Praha, Budapest ja Ida-Berliin.»
Aeglaselt hakkavad ettevõtlus ja välisinvesteeringud jõudma ka Pärnusse, Tartusse ja Kirde-Eestisse, kinnitas Agu Remmelg.
Tema väitel läheb kõige paremini Pärnul, mida toetavad ka kavandatav Via Baltica magistraal ja Pärnu sadam.
Pärnusse on investeerinud firmad, kes on huvitatud üheaegselt nii Eesti kui Läti turust, kinnitas Remmelg. Näiteks katuseprofiilitehas rajas kahe turu hõivamist silmas pidades tootmise just Pärnusse.
«Teistele piirkondadele on oluline, et tähtsamad asustatud punktid oleksid Tallinnaga heas ühenduses, siis pole investoril vahet, kas ta asub Tallinnas või kusagil mujal,» lausus Remmelg. Tema sõnul kiirendaks maarajoonide arengut kiirteede ehitamine tähtsamate linnade vahele.
Paul Tumminia hinnangul pidurdub Tallinna eelisareng mõne aasta pärast, kui investorid avastavad, et tootmist on odav ja kasulik arendada ka väljaspool Tallinna. «Tallinna on kahe aasta pärast juba suhteliselt palju investeeritud ja tegutsemisruum jääb siin üha ahtamaks,» leidis Tumminia.