Estiko ja äriregistri vaidlus lõi pretsedendi

«Estiko peaks tagasi saama 25 634 krooni enammakstud riigilõivu,» lausus Estiko infojuht Ilona Leib. «Lõime pretsedendi, sest mit-te keegi, kes on seni maksnud aktsiakapitali suurendamise registreerimisel riigilõivu alusetult rohkem, pole julgenud äriregistriga vaielda.»

Estiko aktsionäride üld-koosolek otsustas märtsi lõpus teha oma põhikirja parandused ja suurendada eelmiste aastate jaotamata kasumi arvel aktsiakapitali fondiemissiooni teel kuue miljoni krooni võrra. Tartu äriregister küsis kandeotsuse eest 0,2 protsenti riigilõivu mitte suurenenud osa, vaid kogu aktsiakapitali, 18 mln kr pealt.

Estiko tegi Tartu äriregistri juhatajale avalduse ettepanekuga tagastada enammakstud riigilõiv. Tartu linnakohus jättis 17. aprilli määrusega Estiko taotluse rahuldamata, mille peale Estiko esitas ringkonnakohtule erikaebuse.

Estiko juhatuse esimehe Peeter Kinksi sõnul on vaieldud selle üle, kuidas tõlgendada riigilõivuseaduses esinevat sõnapaari «taotletav aktsiakapital». «Meil on hea meel, et kaine mõistus võitis,» kommenteeris ta ringkonnakohtu otsust.

«Ringkonnakohus leidis nagu meiegi, et aktsiakapitali suuruse muutmise kande tegemisel tuleb riigilõivu tasuda muudetavalt aktsiakapitali osalt,» lisas Kinks.

Tartu linnakohtu registriosakonna juhataja asetäitja Ene Jõgi tunnistas, et ka teiste piirkondade äriregistrid on riigilõivu kasseerinud aktsiakapitali üldsummalt. «Kartsime, et kunagi see probleem tõusetub,» nentis Jõgi. «Ilmselt hakkab Tartu äriregister nüüd asja tõlgendama nii nagu ringkonnakohuski.»