Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Via Baltica kasutegur jääb kasinaks

    Majandusministeeriumi andmetel läbib Eestit ida-lääne suunal üle 27 000 tonni kaupu päevas, põhja-lõuna suunal kõigest 270 tonni. Ida-lääne suund on ka põhiline transiitvedude suund.
    «Põhja-lõunasuunalise Via Baltica vastu tõuseb huvi ehk siis, kui Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks,» ütles Koidu Talli majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonnast. Praegu kasutavad Via Balticat peamiselt turistid, kes Balti riike külastavad.
    Majanduse instituudi ekspert Jüri Laving ütles, et praegu uuritakse koos soomlastega, kui suur võiks tulevikus olla Via Baltica kaudu Eestit läbiv transiidimaht. '
    «Võimalik, et Via Baltica kaudu hakkab liikuma osa Soomest Kesk-Euroopasse minevast paberist,» sõnas Laving.
    Kaugemas perspektiivis on näha, et nafta, puidu ja teiste ressursside väljavedu Venemaalt suureneb, lausus John Wilson investeerimisfirmast Hansa Invest. Eesti eelis nende ressursside läände toimetamise vahendamisel on Wilsoni sõnul Muuga sadam ning raudteeühendus Tallinna ja Narva vahel.
    «Juba praegu on Läti kaubelnud Venemaalt välja paremad tingimused raudteevedude osas kui Eesti ja Leedu,» väitis samas Jüri Laving. Ta pidas võimalikuks, et kaubaveo maht Läti Ventspilsi sadama kaudu on kiiresti suurenenud tänu parematele transiiditingimustele Venemaaga.
    Eesti valitsuse transiidikomisjoni eestvõtmisel kaks kuud tagasi valminud transiitkaubanduse arengu ülevaates kajastatakse võimalusi, kuidas Eesti saaks riiki läbiva kauba pealt kasu lõigata. Lisaks sellele, et kaubaveo mahu suurenemine pakub lisatööd sadama-, raudtee- ja tollitöötajatele, on valitsusel kavas soodustada ka kauba jaotuskeskuste arengut.
    Jüri Lavingu sõnul on jaotuskeskuste kaudu võimalik kaupade liikumist suunata ja kiirendada. Samuti võimaldavad jaotuskeskused Eestisse saabunud kaupu kohapeal töödelda ja müüa neid edasi kõrgema hinnaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.