• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 23.09.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Via Baltica kasutegur jääb kasinaks

Majandusministeeriumi andmetel läbib Eestit ida-lääne suunal üle 27 000 tonni kaupu päevas, põhja-lõuna suunal kõigest 270 tonni. Ida-lääne suund on ka põhiline transiitvedude suund.
«Põhja-lõunasuunalise Via Baltica vastu tõuseb huvi ehk siis, kui Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks,» ütles Koidu Talli majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonnast. Praegu kasutavad Via Balticat peamiselt turistid, kes Balti riike külastavad.
Majanduse instituudi ekspert Jüri Laving ütles, et praegu uuritakse koos soomlastega, kui suur võiks tulevikus olla Via Baltica kaudu Eestit läbiv transiidimaht. '

Artikkel jätkub pärast reklaami

«Võimalik, et Via Baltica kaudu hakkab liikuma osa Soomest Kesk-Euroopasse minevast paberist,» sõnas Laving.
Kaugemas perspektiivis on näha, et nafta, puidu ja teiste ressursside väljavedu Venemaalt suureneb, lausus John Wilson investeerimisfirmast Hansa Invest. Eesti eelis nende ressursside läände toimetamise vahendamisel on Wilsoni sõnul Muuga sadam ning raudteeühendus Tallinna ja Narva vahel.
«Juba praegu on Läti kaubelnud Venemaalt välja paremad tingimused raudteevedude osas kui Eesti ja Leedu,» väitis samas Jüri Laving. Ta pidas võimalikuks, et kaubaveo maht Läti Ventspilsi sadama kaudu on kiiresti suurenenud tänu parematele transiiditingimustele Venemaaga.
Eesti valitsuse transiidikomisjoni eestvõtmisel kaks kuud tagasi valminud transiitkaubanduse arengu ülevaates kajastatakse võimalusi, kuidas Eesti saaks riiki läbiva kauba pealt kasu lõigata. Lisaks sellele, et kaubaveo mahu suurenemine pakub lisatööd sadama-, raudtee- ja tollitöötajatele, on valitsusel kavas soodustada ka kauba jaotuskeskuste arengut.
Jüri Lavingu sõnul on jaotuskeskuste kaudu võimalik kaupade liikumist suunata ja kiirendada. Samuti võimaldavad jaotuskeskused Eestisse saabunud kaupu kohapeal töödelda ja müüa neid edasi kõrgema hinnaga.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele