22. september 1996
Jaga lugu:

Via Baltica kasutegur jääb kasinaks

Majandusministeeriumi andmetel läbib Eestit ida-lääne suunal üle 27 000 tonni kaupu päevas, põhja-lõuna suunal kõigest 270 tonni. Ida-lääne suund on ka põhiline transiitvedude suund.

«Põhja-lõunasuunalise Via Baltica vastu tõuseb huvi ehk siis, kui Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks,» ütles Koidu Talli majandusministeeriumi väliskaubanduse osakonnast. Praegu kasutavad Via Balticat peamiselt turistid, kes Balti riike külastavad.

Majanduse instituudi ekspert Jüri Laving ütles, et praegu uuritakse koos soomlastega, kui suur võiks tulevikus olla Via Baltica kaudu Eestit läbiv transiidimaht. '

«Võimalik, et Via Baltica kaudu hakkab liikuma osa Soomest Kesk-Euroopasse minevast paberist,» sõnas Laving.

Kaugemas perspektiivis on näha, et nafta, puidu ja teiste ressursside väljavedu Venemaalt suureneb, lausus John Wilson investeerimisfirmast Hansa Invest. Eesti eelis nende ressursside läände toimetamise vahendamisel on Wilsoni sõnul Muuga sadam ning raudteeühendus Tallinna ja Narva vahel.

«Juba praegu on Läti kaubelnud Venemaalt välja paremad tingimused raudteevedude osas kui Eesti ja Leedu,» väitis samas Jüri Laving. Ta pidas võimalikuks, et kaubaveo maht Läti Ventspilsi sadama kaudu on kiiresti suurenenud tänu parematele transiiditingimustele Venemaaga.

Eesti valitsuse transiidikomisjoni eestvõtmisel kaks kuud tagasi valminud transiitkaubanduse arengu ülevaates kajastatakse võimalusi, kuidas Eesti saaks riiki läbiva kauba pealt kasu lõigata. Lisaks sellele, et kaubaveo mahu suurenemine pakub lisatööd sadama-, raudtee- ja tollitöötajatele, on valitsusel kavas soodustada ka kauba jaotuskeskuste arengut.

Jüri Lavingu sõnul on jaotuskeskuste kaudu võimalik kaupade liikumist suunata ja kiirendada. Samuti võimaldavad jaotuskeskused Eestisse saabunud kaupu kohapeal töödelda ja müüa neid edasi kõrgema hinnaga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum