• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi pangad ja kindlustusfirmad kaaluvad ühinemist

    Kuuldused kahe pearivaali S-E-Bankeni ja Handelsbankeni võimalikust ühinemisest viitavad sellele, et temperatuur Rootsi pangandus- ja kindlustuskatlas tõuseb.
    Mängureeglid finantsturgudel muutuvad, olgu Rootsi otsus Euroopa valuutakursimehhanismi (ERM) või rahaliidu (EMU) suhtes milline tahes.
    Kevadel heitis Trygg-Hansa silma Wasa kindlustusele, kuid sai eitava vastuse. Sparbanken ei varja, et on huvitatud Föreningsbankenist ning selle tihedast kontorivõrgust.
    Küsimus on aga pigem selles, kas on terendamas ka mõni tõeliselt suur panga- ja/või kindlustustehing ning kas see tehing jääb Rootsi piiresse või on kõiki Põhjamaid või kogu Euroopat hõlmav tehing.
    Kui arvesse võtta kõik Põhjala pangad ning kindlustusettevõtted, laienevad võimalused Euroopas kaalu omavast konstellatsioonist.
    Kombinatsioonide arv suureneks veelgi, kui Euroopa firmad Rootsi turust tõsiselt huvituksid. Praegu on nii välismaised pangad kui kindlustusfirmad piirdunud Rootsi turul piiratud nishiga, kuid see olukord võib kiiresti muutuda.
    Võimaluste paljususe tõttu ei pruugi S-E-Bankeni ja Handelsbankeni ühinemine olla just see kõige tõenäolisem lahendus, eriti kui arvestada probleeme, mida selline ühinemine kaasa tooks.
    Skandinaviska Enskilda Handelsbankenist saaks 750 miljardi Rootsi krooni suuruse bilansiga tõeline hiiglane Rootsi turul, mille arvele langeks kolmandik deposiitidest, 40 protsenti laenudest, neljandik aktsiatehingutest Stockholmi börsil ning 15 protsenti elukindlustusturust.
    Seda ei jääks konkurentsiamet käed rüpes pealt vaatama. Probleeme tekitaksid ka pankade erinev struktuur ning mõlema panga hiljutised suured investeeringud infotehnoloogiasse, mille ühitamine oleks üsnagi kulukas.
    Isegi kui kuuldusi S-E-Bankeni ja Handelsbankeni liitumisest on teoreetiliselt hõlpus kummutada, näitab ajalugu, et ka võimatud kombinatsioonid võivad tõeks saada.
    Täpselt 25 aastat tagasi olid majanduslehed täis hämmeldunud artikleid Skandinaviska Bankeni ja Stockholms Enskilda Bankeni ootamatust ühinemisest, mis tuli üllatusena isegi ühinevate pankade juhtkonnale. SD
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Evergrande jättis intressid ja töötajate palgad tasumata Pankrotini on veel 30 päeva armuaega
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.