23. september 1996
Jaga lugu:

Vintsutused Ida-Euroopa piiridel

Autofirma direktor tegi veoki kabiinis kaasa teekonna Eestist Saksamaale üle Ida-Euroopa riikide piiride

Raplas asuva veofirma AS Rapla Veod direktor Urmas Nestor otsustas autojuhtide töö kontrollimiseks kaasa teha reisi Eestist Saksamaale. Reisi peaeesmärgi varjutasid aga piiridel saadud teravad elamused Läti, Leedu ja Poola tollide tööst.

Lähinaabrite lätlaste kohta ei soovi Nestor kriitikat teha. Ometigi ei saa ta jätta märkimast: «Läti mõtleb iga natukese aja tagant välja mingisuguse sigaduse, võttes siseriiklikult vastu mingeid määrusi.»

Eesti rahvusvaheliste autovedajate liidu peasekretär Toivo Kuldkepp lisab, et tavaliselt on need määrused seotud raha maksmisega. Näiteks üks transporti mõjutav lätlaste otsus põhjustab naaberriigi piiridel suuri liiklusummikuid. Läti ei tunnista riiki toodavate kaupade puhul TIR-konventsiooni (millega on tagatud koorma kohta kuni 50 000 dollarit tollimaksude tasumist) ja nõuab, et piiril oleks vastas kauba saaja koos vormistatud Läti sisese kaubaveo dokumendiga. Kuna piiripunktid on väljaehitamata ja kitsad, on Läti kaubaga ootavad autod ummistanud kõik teed ja transiiti vedavatel masinatel ei ole võimalik sealt läbi pääseda.

Kuldkepp on nördinud, kuna TIRi mitte tunnistamine on vastuolus TIR-konventsiooniga, millega Läti on ühinenud.

Ka Leedu ei usalda TIRi. Nestori sõnul on TIR transiitdokument, mis tähendab, et üks toll usaldab teist tolli. Leedukas võtab aga kõigilt koormatelt plommid maha ja avab need. «Ju nad siis kardavad, et oled sinna paar kurdi ära peitnud. Selliseid juhuseid on olnud,» teab Kuldkepp lisada.

Nestor aga kurdab, et Leedust välja sõites võetakse jälle plommid maha. «Tahtsid kontrollida. Järsku oled kurdid leedukate vastu vahetanud,» kehitab Kuldkepp õlgu. Tema kinnitusel ei ole koormate avamise puhul otseselt tegemist TIR-konventsiooni rikkumisega, kuid taolise lauskontrolli puhul kaotab TIRi kasutamine oma mõtte.

Nestori meelest muutub aga olukord koomiliseks, kui sada meetrit peale Leedust väljumist avab koorma omakorda Poola toll.

Nestorile meenuvad Leedu- Poola piiril ootavad tuhanded autod ja nende vahel parkimisplatsidel vedelevad õunad ja muu kraam, mis on pudeneneud autojuhtide vastutusel olevatest koormatest, kui tollitöötajad on kaupu maha võtnud. Kogu selle ummiku ja segaduse juures säilitavad külma rahu Leedu tollitöötajad, kes vaatavad häirimatult telekat või mängivad arvutitega.

Arusaamatuks jäävad Nestori ütlusel ka tollitöötajate vahetuste ajad. Tund enne ja pärast vahetust ei toimu piiril mingit liikumist. Lootusetu on piirist üle pääseda ka ajal, kui leedulased mängivad korvpalli ja televiisorist seda üle kantakse. Taoline Leedu tolli suhtumine põhjustabki olukorra, kus 1,5 kilomeetri pikkust järjekorda läbitakse 13 tundi. Kusjuures magada pole selle aja jooksul võimalik, kuna järjekord liigub vahest mõne meetri edasi.

Toivo Kuldkepp võtab autojuhi kadalipu kokku: «Pärast Leedu piiri on magamata autojuhist saanud potentsiaalne pomm maanteel, tema koormast on matti võtnud riigistruktuurid ning lisaks võidakse teda röövida ka maanteel. Poola jõudeski ei oota autojuhti midagi meeldivat. Ka seal on järjekorrad ja puuduvad igasugused olmetingimused. Kuigi poolakad nõuavad oma territooriumi ühekordsel läbimisel teeloa eest 170--180 dollarit, on nende teed Nestori hinnangul väga halvad.

Kõigi kannatuste järel mõjub kontrastina Oderi äärses Frankfurdis väljaehitatud suur Poola-Saksamaa piiripunkt. Aasta tagasi valminud ehitis on Nestori kirjeldusel nagu tsirkus: ümmargune maja, mille keskel on klaaskuppel. Majas on kõikide suuremate ekspedeerimisfirmade esindused, pangad jne. Politsei hoolitseb, et autojuhid järjekorras ei magaks või äratab nad õigel ajal üles.

Nestor meenutab olukorda Leedu piiril ja võrdleb seda Saksa-Poola piiriga, kus tagasi tulles läbiti 29kilomeetrine järjekord 15 tunniga.

«Et Ida-Euroopa piiride ületamine on nii karjuvalt valus, ma küll ei uskunud,» tunnistab Nestor.

Jaga lugu:
Hetkel kuum