Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Igale oma olümpiaraamat

    Inreko Press esitles eelmisel teisipäeval koostöös Eesti Päevalehega kaante vahele jõudnud kopsakat, värvikirevat ja hinnalt kallimat raamatut, mis raamaturiiulil kindlasti pilku köidab. NT Kaubanduse veidi varem ilmavalgust näinud raamatuke on tunduvalt õhem, tagasihoidlikum, ent ka hinnalt mitu korda odavam, mistõttu sobilik eeskätt õhema rahakotiga spordihuvilisele.
    Täiesti eri kaalu on ka mõlema raamatu autorite kogemused spordiajakirjanduses. Kuigi aastatega spordikirjutamise raskekahurite staatusse jõudnud Paavo Kivine, Tiit Karuks ja Valeri Maksimov ei löönud kaasa kummagi teose valmimisel, on Inreko Pressi autorid pikaaegse spordiajakirjaniku kogemusega võrreldes Spordilehe noorukitega, kes NT Kaubanduse raamatu kokku panid.
    «Noored tahtsid midagi ära teha, et oma nime jäädvustada, ei saa ju neile kätt ette panna,» mõtiskleb NT Kaubanduse juhatuse esimees Mati Kebina valjult oma tagasihoidlikus kontoris Tallinna keskturul.
    Inreko Pressi tegevdirektor Donatas Narmont on kindlalt veendunud, et NT Kaubandus tuli oma raamatuga turule ainsa eesmärgiga teha ära Inreko Pressile. Seetõttu ei ole ta ka kitsi kommentaarides teise raamatu puuduste kohta ning kinnitab, et on võimeline üksi sellist raamatut kirjutama. «Istun teleka ees, loen lehti, kirjutan ning olümpia lõppedes ongi raamat valmis,» nõjatub Narmont mugavamalt oma kabineti nahktooli.
    «Spordileht täitis eesmärgi, jõudes esimesena turule,» kommenteerib kõrvaltvaatajana Eesti Televisiooni sporditoimetuse juht Toomas Uba. Temagi näeb konkurentsis vaid head, sest lugejal on võimalus valida. «Ma arvan, et raamatud ei ole võrreldavad ja kas peabki võrdlema,» on Uba hinnang.
    Võrreldamatud on ka mõlema sel kuul ilmunud olümpiaraamatu sünnilood. Kui Inreko Press pani märgi maha juba Lillehammeri taliolümpiat valgustanud raamatu ilmumise järel kahe talve eest, siis Kebinal tuli idee Atlanta suvemängude lõppfaasis. «Saabusin Atlantast enne mängude lõppu ja nägin linnas üht olümpiaraamatut ning äkki käis pauk, et võiks teha,» meenutab Mati Kebina. «Noored võtsid tuld ja läkski lahti.»
    Kebina sõnul olid kõik kirjutajad nõus raamatusse tasuta kaastööd tegema. «Ainuke kulutus oli Tiit Lääne Atlantast ostetud kaks kohvrit, millega ta statistika Eestisse vedas,» räägib ta.
    Toomas Uba on enda sõnul rahul mõlema raamatuga. Spordilehe autorid püstitasid kiirusrekordi, Inreko Pressi väljaanne on esinduslik ja avab sportlaste tausta, märgib ta. «Seni on taust jäänud avalikkuse eest varjule,» lisab Uba.
    Kahe raamatu suur erinevus ilmneb ka projekti tasuvuses. Mati Kebina välja antud raamatus reklaami pole. «Me ei aja tulu taga,» sõnab ta. «Tulu saan ma sellest jamast siin,» rehmab Kebina käega akna poole, kust paistab kirev turuplats.
    Inreko Pressi raamat seevastu kubiseb reklaamist, mida on jagunud ka väljaande kaantele. «See paneb mõtlema, kas me ei astu kinnisest uksest sisse,» mõtiskleb Toomas Uba. Reklaami pealetung olümpiamängudele on hell teema, millele pole ühest vastust siiani.
    Mõlema raamatu rahastajad vaatavad optimistlikult tulevikku ning vaevad juba järgmiste olümpiaraamatute perspektiivi. «Ettevalmistus Naganoks on alanud eesmärgiga teha tasemel raamat,» teatab Mati Kebina. «Nagano on silmapiiril ja meelierutav projekt on Sidney,» tõdeb ka Narmont.
    «Tegijad ei peaks solvuma, sest irisejaid, kes ise midagi teha ei suuda, leidub alati,» võtab Toomas Uba kokku arutlused kahe olümpiaraamatu plussidest ja miinustest.
  • Hetkel kuum
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Tallink pea kahekordistas jaanuaris reisijate arvu
AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga.
AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Eestis elavad Euroopa suuruselt teised alkoholitarbijad
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: suure raha hind, paisuvad jalgpallimiljardid ja kliimaseadus
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.
Neljapäevases raadio hommikuprogrammis selgitame välja, mis suunas liiguvad hinnad ja intressimäärad, räägime globaalseks megatööstuseks kasvanud jalgpalliärist ning küsime, kellele on tarvis kliimaseadust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.