Igale oma olümpiaraamat

Inreko Press esitles eelmisel teisipäeval koostöös Eesti Päevalehega kaante vahele jõudnud kopsakat, värvikirevat ja hinnalt kallimat raamatut, mis raamaturiiulil kindlasti pilku köidab. NT Kaubanduse veidi varem ilmavalgust näinud raamatuke on tunduvalt õhem, tagasihoidlikum, ent ka hinnalt mitu korda odavam, mistõttu sobilik eeskätt õhema rahakotiga spordihuvilisele.

Täiesti eri kaalu on ka mõlema raamatu autorite kogemused spordiajakirjanduses. Kuigi aastatega spordikirjutamise raskekahurite staatusse jõudnud Paavo Kivine, Tiit Karuks ja Valeri Maksimov ei löönud kaasa kummagi teose valmimisel, on Inreko Pressi autorid pikaaegse spordiajakirjaniku kogemusega võrreldes Spordilehe noorukitega, kes NT Kaubanduse raamatu kokku panid.

«Noored tahtsid midagi ära teha, et oma nime jäädvustada, ei saa ju neile kätt ette panna,» mõtiskleb NT Kaubanduse juhatuse esimees Mati Kebina valjult oma tagasihoidlikus kontoris Tallinna keskturul.

Inreko Pressi tegevdirektor Donatas Narmont on kindlalt veendunud, et NT Kaubandus tuli oma raamatuga turule ainsa eesmärgiga teha ära Inreko Pressile. Seetõttu ei ole ta ka kitsi kommentaarides teise raamatu puuduste kohta ning kinnitab, et on võimeline üksi sellist raamatut kirjutama. «Istun teleka ees, loen lehti, kirjutan ning olümpia lõppedes ongi raamat valmis,» nõjatub Narmont mugavamalt oma kabineti nahktooli.

«Spordileht täitis eesmärgi, jõudes esimesena turule,» kommenteerib kõrvaltvaatajana Eesti Televisiooni sporditoimetuse juht Toomas Uba. Temagi näeb konkurentsis vaid head, sest lugejal on võimalus valida. «Ma arvan, et raamatud ei ole võrreldavad ja kas peabki võrdlema,» on Uba hinnang.

Võrreldamatud on ka mõlema sel kuul ilmunud olümpiaraamatu sünnilood. Kui Inreko Press pani märgi maha juba Lillehammeri taliolümpiat valgustanud raamatu ilmumise järel kahe talve eest, siis Kebinal tuli idee Atlanta suvemängude lõppfaasis. «Saabusin Atlantast enne mängude lõppu ja nägin linnas üht olümpiaraamatut ning äkki käis pauk, et võiks teha,» meenutab Mati Kebina. «Noored võtsid tuld ja läkski lahti.»

Kebina sõnul olid kõik kirjutajad nõus raamatusse tasuta kaastööd tegema. «Ainuke kulutus oli Tiit Lääne Atlantast ostetud kaks kohvrit, millega ta statistika Eestisse vedas,» räägib ta.

Toomas Uba on enda sõnul rahul mõlema raamatuga. Spordilehe autorid püstitasid kiirusrekordi, Inreko Pressi väljaanne on esinduslik ja avab sportlaste tausta, märgib ta. «Seni on taust jäänud avalikkuse eest varjule,» lisab Uba.

Kahe raamatu suur erinevus ilmneb ka projekti tasuvuses. Mati Kebina välja antud raamatus reklaami pole. «Me ei aja tulu taga,» sõnab ta. «Tulu saan ma sellest jamast siin,» rehmab Kebina käega akna poole, kust paistab kirev turuplats.

Inreko Pressi raamat seevastu kubiseb reklaamist, mida on jagunud ka väljaande kaantele. «See paneb mõtlema, kas me ei astu kinnisest uksest sisse,» mõtiskleb Toomas Uba. Reklaami pealetung olümpiamängudele on hell teema, millele pole ühest vastust siiani.

Mõlema raamatu rahastajad vaatavad optimistlikult tulevikku ning vaevad juba järgmiste olümpiaraamatute perspektiivi. «Ettevalmistus Naganoks on alanud eesmärgiga teha tasemel raamat,» teatab Mati Kebina. «Nagano on silmapiiril ja meelierutav projekt on Sidney,» tõdeb ka Narmont.

«Tegijad ei peaks solvuma, sest irisejaid, kes ise midagi teha ei suuda, leidub alati,» võtab Toomas Uba kokku arutlused kahe olümpiaraamatu plussidest ja miinustest.