• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna reklaamimaks vajab muutmist

    Samal ajal kui riigikogu majanduskomisjon korraldab ajurünnakuid reklaamiseaduse eelnõu parandamiseks, on mitmed reklaamifirmad tõstatanud küsimuse Tallinna volikogu kehtestatud reklaamimaksu vajakajäämistest.
    Tallinna reklaamimaks on kõrgeim Balti regioonis ja enam kui kahekordne võrreldes Põhjamaadega.
    Euroopas tavaliselt diferentseeritakse kohalike reklaamimaksude puhul üksikreklaamide ja reklaamikettide tariife.
    Tallinna linnavolikogu seda reklaamimaksu kehtestades ei teinud ega näinud ka ette mingeid erandeid juba kehtivate lepingute osas. Tegelikult peaks Tallinn reklaamikettide säilimisest vägagi huvitatud olema.
    Esiteks on reklaamiketid linnakujunduse üks osa, mis tagab linnapildi visuaalse terviklikkuse.
    Näiteks tuleks igati soodustada valgusreklaame paigaldavaid firmasid, lisaks visuaalsele linnakujunduslikule küljele on valgusreklaamidest abi ka Tallinna kui põhjamaise ja pimeda linna tänavavalgustuse täiendamisel.
    Selle asemel, et tagada firmadele valgusreklaamide paigaldamisel igakülgset toetust, sh madalaid maksutariife, leiab osa Tallinna volikogu saadikuid, et alles alustavalt ettevõttelt võib saada suuri summasid.
    Selline lähenemine vähendab oluliselt alles tärkava ettevõtluse võimalusi.
    Veel tähtsam on, et reklaamiketid võimaldavad hoida kokku Tallinna kulutusi linna heakorrale. Reklaamikettide näol on tegemist linlasi teenindava infrastruktuuri osaga.
    Võtame näiteks reklaamipinnana kasutatavad ootepaviljonid Tallinna bussipeatustes. Ühest küljest saab reklaamifirma tulu ootepaviljonide seintel avaldatavast reklaamist. Medali teine külg on see, et ootepaviljonid, igaüks maksumusega 50--80 000 krooni, paigaldati reklaamiketi kulu ja kirjadega. Reklaamifirmad ka hooldavad ja remondivad paviljone.
    Tallinna linnal ei jätku raha paljude tähtsate asjade jaoks, bussipeatuste ootepaviljonidest rääkimata.
    Kui nüüd koormata reklaamikette veel krõbeda reklaamimaksuga, siis ei pruugi neil jätkuda majanduslikku huvi asjaga edasitegelemiseks.
    Sel juhul ei saa linn ei reklaamimaksu ega ka ootepaviljone.
    Bussipeatuste ootepaviljonid ei ole kaugeltki ainus sellelaadne näide. Sarnane probleem on näiteks olemas ka telefonikabiinide või prügikastidega.
    Tallinna pingelise eelarve juures oleks linnal palju analoogseid võimalusi kasutada reklaamifirmade abi mitmete linna infrastruktuuri kuuluvate teenuste pakkumisel linnakodanikele ja meie külalistele.
    Lahendus ei seisne mitte reklaamikettidelt maksimaalse tulu väljapigistamises, vaid nende tegevuse reguleerimises lepinguliste suhetega. See on kasulik nii linnale kui ka firmale, sest niikuinii maksavad reklaamifirmad riigile makse ja loovad juurde töökohti nagu iga teinegi ettevõte.
    Ettepanek käsitletud probleemid uuesti arutlusele võtta tehti ka Tallinna linnavalitsusele.
    Eesmärk on esitada Tallinna volikogule reklaamimaksu korrigeerimise eelnõu. Selles eelnõus arvestatakse tegelikku olukorda linnas ja see vastaks rohkem Euroopas levinud normidele. Tallinn ainult võidaks sellest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Enefit Greeni juht: börs ei anna laiskust ja lohakust andeks Aavo Kärmas soovis saada presidendiks
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".
Vaevlevad väikeettevõtjad: majandusel läheb näiliselt hästi
Kahe kriisi küüsis vaevlevad ettevõtjad soovivad valitsuselt koroonapiirangute lõppu ja kahju hüvitamist, teatas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA.
Kahe kriisi küüsis vaevlevad ettevõtjad soovivad valitsuselt koroonapiirangute lõppu ja kahju hüvitamist, teatas Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA.