Samal ajal kui riigikogu majanduskomisjon korraldab ajurünnakuid reklaamiseaduse eelnõu parandamiseks, on mitmed reklaamifirmad tõstatanud küsimuse Tallinna volikogu kehtestatud reklaamimaksu vajakajäämistest.
Tallinna reklaamimaks on kõrgeim Balti regioonis ja enam kui kahekordne võrreldes Põhjamaadega.
Euroopas tavaliselt diferentseeritakse kohalike reklaamimaksude puhul üksikreklaamide ja reklaamikettide tariife.
Tallinna linnavolikogu seda reklaamimaksu kehtestades ei teinud ega näinud ka ette mingeid erandeid juba kehtivate lepingute osas. Tegelikult peaks Tallinn reklaamikettide säilimisest vägagi huvitatud olema.
Esiteks on reklaamiketid linnakujunduse üks osa, mis tagab linnapildi visuaalse terviklikkuse.
Näiteks tuleks igati soodustada valgusreklaame paigaldavaid firmasid, lisaks visuaalsele linnakujunduslikule küljele on valgusreklaamidest abi ka Tallinna kui põhjamaise ja pimeda linna tänavavalgustuse täiendamisel.
Selle asemel, et tagada firmadele valgusreklaamide paigaldamisel igakülgset toetust, sh madalaid maksutariife, leiab osa Tallinna volikogu saadikuid, et alles alustavalt ettevõttelt võib saada suuri summasid.
Selline lähenemine vähendab oluliselt alles tärkava ettevõtluse võimalusi.
Veel tähtsam on, et reklaamiketid võimaldavad hoida kokku Tallinna kulutusi linna heakorrale. Reklaamikettide näol on tegemist linlasi teenindava infrastruktuuri osaga.
Võtame näiteks reklaamipinnana kasutatavad ootepaviljonid Tallinna bussipeatustes. Ühest küljest saab reklaamifirma tulu ootepaviljonide seintel avaldatavast reklaamist. Medali teine külg on see, et ootepaviljonid, igaüks maksumusega 50--80 000 krooni, paigaldati reklaamiketi kulu ja kirjadega. Reklaamifirmad ka hooldavad ja remondivad paviljone.
Tallinna linnal ei jätku raha paljude tähtsate asjade jaoks, bussipeatuste ootepaviljonidest rääkimata.
Kui nüüd koormata reklaamikette veel krõbeda reklaamimaksuga, siis ei pruugi neil jätkuda majanduslikku huvi asjaga edasitegelemiseks.
Sel juhul ei saa linn ei reklaamimaksu ega ka ootepaviljone.
Bussipeatuste ootepaviljonid ei ole kaugeltki ainus sellelaadne näide. Sarnane probleem on näiteks olemas ka telefonikabiinide või prügikastidega.
Tallinna pingelise eelarve juures oleks linnal palju analoogseid võimalusi kasutada reklaamifirmade abi mitmete linna infrastruktuuri kuuluvate teenuste pakkumisel linnakodanikele ja meie külalistele.
Lahendus ei seisne mitte reklaamikettidelt maksimaalse tulu väljapigistamises, vaid nende tegevuse reguleerimises lepinguliste suhetega. See on kasulik nii linnale kui ka firmale, sest niikuinii maksavad reklaamifirmad riigile makse ja loovad juurde töökohti nagu iga teinegi ettevõte.
Ettepanek käsitletud probleemid uuesti arutlusele võtta tehti ka Tallinna linnavalitsusele.
Eesmärk on esitada Tallinna volikogule reklaamimaksu korrigeerimise eelnõu. Selles eelnõus arvestatakse tegelikku olukorda linnas ja see vastaks rohkem Euroopas levinud normidele. Tallinn ainult võidaks sellest.