Tänapäeval ei ole mõeldav, et üks korralik firma saaks hakkama oma paberimajanduse korraldamisega, ilma et tal oleks abiliseks paberipurustaja. Tihtipeale võib firmas näha pilti, kus ärritatud kontoritöötaja üritab väikese võimsusega paberipurustajast korraga läbi suruda suurt hulka purustamist vajavaid pabereid ja dokumente, raisates sellega enese ja teiste aega ning närve, riskides seejuures purustaja nässukeeramisega.

Paberipurustaja tuleks kontorisse valida ikkagi oma vajadusi arvestades ja kaaludes, kuid loomulikult mängib tähtsat rolli ka seadme maksumus. Sellepärast ongi tarvis enne purustaja soetamist endale selgeks teha, kui võimast seadet on vaja, missugune peab olema salastatuse aste, st kui suured on pärast purustamist jäätmed.

Võimsuse järgi saab paberipurustajad jagada nelja erinevasse rühma: väikese võimsusega, ühele-kahele töökohale mõeldud purustajad, keskmise võimsusega purustajad kontorisse, suurema võimsusega purustajad kontorisse ja väga võimsad paberipurustajad.

Väikese võimsusega paberipurustajad, mida on otstarbekas kasutada ühel töökohal või ka kahel lähestikku asuval töökohal, kus ei teki suurel hulgal purustamist vajavaid pabereid, purustavad tavaliselt 4--12 lehte (paber A4, 70 g/m²) paberit korraga. Sellised purustajad on mõõtmetelt väikesed ega võta väärtuslikust büroopinnast eriti palju ruumi enda alla ning neid saab paljude mudelite puhul kasutada ka lihtsalt paberikorvina, säästes nii jällegi ruumi.

Keskmise võimsusega paberipurustajad suudavad purustada korraga 11--20 lehte paberit ning on sobilikud kasutamiseks mitmetel töökohtadel.

Sellised masinad sobivad ideaalselt töötama koopiamasina läheduses, sest on ju koopiamasin tänapäeva kontoris kõige kasutatavam kontoriseade. Lisaks võib hävitamata jäetud tähtsa dokumendi nässuläinud koopia tihtipeale infolekke tekitada.

Suurema võimsusega paberipurustaja aitab teil kiiresti purustada kuni 50 lehte paberit korraga. Sellised purustajad on tarvilikud, kui firmas tekib juba suuremas koguses dokumente, pabereid ja pikkadel paberlintidel väljatrükke arvutist, mis mingi aja möödudes purustama peab. Nende masinate sööteavad on sobilikud juba laiade arvutiväljatrükkide jaoks.

Tihtipeale on sellesse kategooriasse kuuluvaid purustajaid võimalik varustada spetsiaalse raamiga, millele asetatud pikk, paks ja muidu tülikas arvutiväljatrükk ise purustajasse jookseb. Seda tüüpi masinad nõuavad teilt juba rohkem bürooruumi kui väikese ja keskmise võimsusega purustajad.

Suure võimsusega paberipurustajad võtavad korraga purustamisele 80--400 lehte paberit ning samas võib seal purustada üleliigseid plastmasskassette ja diskette, millel leiduvat infot ei saa käsitsi katki rebida.

Sellised purustajad vajavad endale eraldi ruumi, kuhu saab koguda purustamist vajavaid materjale. Nende masinate salastatuse aste ei ole tavaliselt eriti kõrge ja sellistes masinates ei ole soovitav purustada kõrget salastatuse astet nõudvaid dokumente.

Enne taolise masina soetamist tuleks aga kindlasti veenduda selle masina otstarbekuses -- kas ikka suudetakse seda masinat piisavalt koormata.

Lisaks võimsusele jagatakse paberipurustajad klassidesse ka salastatuse astmete järgi. Salastatuse astet hinnatakse vastavalt rahvusvahelisele DINi standardile, mis jaguneb viieks astmeks.

Salastatuse aste tuleks valida, arvestades oma firma vajadusi -- üle purustada ka ei maksaks. Tuleb arvestada tõsiasjaga, et mida väiksemad purustusjäätmed on, seda vähem saab lehti samatasemelisse masinasse korraga sisse sööta, kuid samas mahub jäätmeid jäätmekasti tihedamalt. Loomulikult on väiksemaid jäätmeid purustav paberipurustaja kallim.