• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Diplomaatia maksab raha

    Välisministeeriumi pressisekretäri Jüri Arusoo sõnul jääb omakorda suurim osa ülalpidamiskuludeks mõeldud rahast saatkondade ja välisesinduste majandamiseks. «Majapidamiskuludeks läheb 141 miljonist tervelt 132 miljonit krooni,» kinnitab Arusoo. Peamise osa kuludest neelab välisesinduste kütmine, üür ja elekter.
    Ministeeriumi asekantsler Mati Vaarmann lisab kuludena ka sidepidamise, inventari soetamise ja sõidukulud ning renditasud . Samas ei ole ta nõus mingeid konkreetseid arve tooma. Vaarmanni sõnul on tähtis näitaja hoopis see, kui suure osa riigieelarvest moodustavad välisministeeriumi kulud. «Eestis on see protsent kahe piires, mis on Euroopa keskmisel tasemel,» on Vaarmann rahul.
    Saatkondade eelarvetes paremaks orienteerumises soovitab ta välisesinduste ülalpidamiseks ette nähtud 141 miljonit krooni jagada Eesti välisesinduste arvuga, st 26ga. Tulemus 5,4 miljonit krooni peaks siis olema ühe keskmise välisesinduse aastane ülalpidamiskulu.
    Vaarmanni kinnitusel ei ole kõik välisesindused oma suuruse ja tegevusraadiuse poolest võrreldavad. «Näiteks Viinist kaetakse Ungari, Sloveenia, Tshehhimaa, Slovakkia, Shveits ja muidugi Austria. Washingtoni saatkonna alla käivad ka Mehhiko ja Kanada,» toob ta põhjenduseks.
    Eesti suursaadiku Rootsis Margus Laidre sõnul on saatkonna ülesanne olla avatud ja vahendada kontakte. «Peame Stockholmis sidet nii Eestiga kui Rootsi ühiskonnaga. Samuti oleme kontaktis nende riikide saatkondadega, mis katavad Eestit Stockholmist,» ütleb Laidre.
    Välisesinduse aastaeelarve täitmise eest vastutab diplomaatilise missiooni juht. Kuigi Laidre kinnitusel on saatkonna eelarve suhteliselt detailselt lahti kirjutatud, on seal teatud reserv ka ettenägematute kulutuste jaoks.
    «Kasvõi saatkonnahoone katuse parandamiseks või konsulaarküsimustes tekkida võivate kohtukulude maksmiseks,» toob Vaarmann näiteid diplomaatilise esinduse argiprobleemidest.
    Asekantsler nimetab välissaatkondade suureks mureks spetsiaalselt välja õpetatud raamatupidajate puudumist. Suuremates kohtades, nagu Moskvas ja Helsingis, on raamatupidajad tööl, mujal tegeleb selle alaga mõni sekretär või muu töötaja, sõnab Vaarmann.
    Välisteenistuses olevate Eesti riigiametnike baastasu tuleneb Vaarmanni ütlusel diplomaadi tasemest. Lõplik tasu arvestatakse välja lähtuvalt asukohamaa elukallidusest, inflatsioonist ja valuutakursside suhtest, selgitab ta.
    Kui Suurbritannia välisministeeriumil on spetsiaalne üksus, mis sooritab ostukorvi piires maailma eri paigus kontrolloste, mille alusel määratakse diplomaatide töötasud, siis Eesti välisministeerium teeb koostööd Soome ja Rootsi välisministeeriumitega, samuti IMFi, maailmapanga ja ÜROga.
    Vaarmanni kinnitusel ulatub Eesti suursaadiku töötasu 25 000--30 000 kroonini, mis on samal tasemel Läti ja Leeduga.
    Aastaeelarves töötasudeks mõeldud üheksast miljonist kroonist peab lisaks diplomaatidele jätkuma ka välisesinduste autojuhtidele, turvameestele ja sekretäridele. Ministeeriumi kanda on ka diplomaatide kooli kulud ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud.
    Välisministeeriumi eelarves on ette nähtud ka raha investeeringuteks. Mati Vaarmanni sõnul kavatseb Eesti riik osta veel sel aastal saatkonnahooneteks majad Stockholmis ja Kiievis.
    Enamik Eesti välisesinduste hoonetest on seni renditud.
    «Samas pole meil mõtet maksta kõrget renti, kui seitsme-kaheksa aasta renditasuga saaks hoone juba ära osta. Paraku ei ole meil osturaha kohe võtta,» seletab Vaarmann. Ta lisab veel, et millegipärast peetakse saatkonnahoonete ostjaid üle maailma päratu rikasteks ja küsitakse kõrget hinda.
    Ka Margus Laidre kinnitab, et Eesti riigi jaoks nii hinna kui asukoha poolest soodsaid hooneid ei ole just palju. «Lisaks on kinnisvara hinnad siin Stockholmis viimastel aastatel tõusnud,» selgitab ta. Laidre sõnul on praeguseks sõelale jäänud kolm hoonet.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Selgusid Eesti edukaimad iduettevõtted
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.
Täna õhtul selgusid Eesti Startupi auhindade saajad, kes on möödunud aasta edukaimad Eesti iduettevõtted, maailma muutvate ideede elluviijad ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad ja investorid.