Ardo Hansson: Eesti majandus on üle kuumenemas

Ardo Hanssoni sõnutsi pole Eesti peamine oht mitte majanduskasvu pidurdumine, vaid majanduse ülekuumenemine ja kasvamine üle oma võimete. Hanssoni ütlusel on Eesti probleem pigem liigne nõudlus kui madalseis.

See väljendub Hansoni kinnitusel näiteks Tallinna eelarve suures puudujäägis, rahamassi suurenemises, väliskapitali kiires sissevoolus ja palkade kiires tõusus. «Eesti majandus vajab pigem jahedavõitu dushshi kui mingit lisastiimulit,» märkis Hansson.

Hanssoni sõnul on pankurid olnud küll nutikad, kuid teisalt on eestlased elanud n-ö muinasjutumaal, kus väliskapital voolab pidevalt sisse ja laenuintressid on inflatsioonist madalamad. «Sellistes tingimustes pole laenuandmine või -võtmine eriline kunst,» lausus Hanson.

Forekspanga nõukogu esimees Ivar Lukk lausus, et tema ei mõista, milles see muinasjutumaa seisneb. «Muinasjutumaa oli varem, kui inflatsioon oli sadu protsente aastas,» sõnas Lukk. «Nagu Venemaal praegu.»

Luki ütlusel ei saa pankurite liigsest enesekindlusest juttugi olla. «Mida pankurid on halba teinud?» küsis Lukk. «Mitu pankurit sõidab Lexusega? Üks Lõhmus. Aga kui palju on naftamagnaate, ajalehemagnaate ja kõiki muid, kes Lexusega sõidavad.»

Hansson väitis, et pangad peavad oma kasvutempot vähendama ja panema rohkem rõhku laenuportfelli kvaliteedile, mitte aga bilansimahu suurendamisele ja tegevusvaldkondade laiendamisele.

Luki sõnul on probleem selles, et Eesti turul on praegu raha pakkumine suurem, kui normaalsete riskidega nõudlus raha järele. «Häid äriprojekte on vähem, kui on raha nende finantseerimiseks,» kinnitas Lukk.

Ka Põhja-Eesti Panga juhatuse esimehe Lembit Kitteri ütlusel pole karta majanduse ülekuumenemist, vaid pigemini on tema sõnul probleem selles, et tootmine riigis ei arene.

«Laenuintressid laengevad ja marginaalid vähenevad, konkurents panganduses tugevneb,» lausus Kitter. «Kuna tootmine areneb aeglaselt, on see pannud pankade arengule piduri peale. Meie eesmärk ei ole mitte bilansimahu suurendamine, vaid kasumi teenimine.»

Kitteri väitel ei ole Eesti pangandus küll see generaator, mis Eesti majandust üle kuumendab, sest rahahulga suurendamine ei ole pankade huvides. «Igasugune majandusarengu aeglustumine mõjub kõigepealt pangandusele, sest tekib raha paigutamise probleem,» lisas ta.

Ka majandusminister Andres Lipstok lausus, et majandus küll üle kuumenenud ei ole. «Eesti majanduse käivitamiseks ja arendamiseks on hästi arenenud pangandussektor olnud põhiline aktiviseeriv tegur,» väitis Lipstok.

Eksmajandusminister Jaak Leimann kinnitas, et tema jagab Hanssoni seisukohti. Eesti Investeerimispanga nõukogu liikmena märkis Leimann, et laenuprojektide kvaliteeti tuleb parandada.

«Kõik laenuprojektid tuleb väga konservatiivselt läbi vaadata,» lausus Leimann. «Aga mitu panka on, eriti algusaegadel, andnud laenu tualettpaberile kirjutatud kolme numbri põhjal.»

Leimann rääkis, et panganduse toel ülekuumenenud majanduse üks näide on Tööstuspanga likvideerimine. «Ma arvan, et olen kodanikuna Eesti Panga omanik ja see 800 miljonit reservi on tegelikult minu raha,» lausus Leimann. Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell ütles eilses Äripäevas, et keskpank saab pangakriiside vältimiseks kasutada kohustustevaba reservi, mille suurus on 800 miljonit krooni, millest 90,4 miljoni krooniga tagas Eesti Pank Tööstuspanga halbu laene.

Leimanni sõnade kohaselt ei saa Tööstuspanga-suguste majanduskrahhide puhul rääkida pangasaladusest. Tema ütlusel peaksid pangad ülekuumenemise vältimiseks hoogu maha tõmbama.

Andres Lipstok ütles, et Tööstuspanga näite puhul tuleb meil kõigil iseseisvus ühiselt kinni maksta. Lipstoki sõnul toimis Eesti Pank õigesti, kui vältis uut pangakriisi. «Pangandussektorit jälgitakse mujal maailmas väga hoolega ja uus hoop usaldusele oleks olnud hullem kui viie vooruga presidendivalimine,» märkis Lipstok.