Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Briti-Eesti majandussuhted arenevad tõusujoones

    Õigus on mõlemal mehel, erinevus tekib üksnes vaatenurga ajalisest perspektiivist.
    «Kahe riigi kaubavahetus on tänavu kasvanud üle saja protsendi ehk väga kiiresti, ja kuigi selle maht ei ole veel eriti suur, ei saa viie aastaga palju rohkem tahtagi,» ütles de Chassiron.
    «Et tõsta meie kaubandussuhete profiili, külastas Eestit äsja koos ärimeestega Briti väliskaubanduse nõukogu esimees Martin Laing, kes ehitusfirma juhina huvitus siinsest ehitusbuumist, Muuga sadama transiidivõmalustest ja puidutööstusest. Võin kinnitada, et tema muljed siinsest turust olid väga head ja et selle sõnumi edastab ta Briti äriringkondadele,» lisas suursaadik.
    Kui Raul Mälk nimetab Eesti-Briti majandussuhteid tagasihoidlikuks, siis peab ta eelkõige silmas võrdlust 1920. ja 30. aastatega, mil britid olid koos sakslastega eestlaste peamised kaubanduspartnerid.
    1920. aastatel toimis kõigile osapooltele kasulik Briti-Saksa-Baltimaade majanduslik kolmnurk, kus Balti eksport, mille põhiliselt moodustasid põllumajandussaadused, Suurbritanniasse ületas tunduvalt importi. Kuid pärast suurt depressiooni sõlmisid britid 1934. a baltlastele ebasoodsama kaubandusleppe, mis sundis neid rohkem importima.
    Järgmisel aastal allakirjutatud Briti-Saksa meresõidukokkuleppe kohaselt inglased sisuliselt loobusid paljudeks aastateks oma mõjujõust Baltimaades, et säilitada elulised huvid Põhjalas. Tagatipuks ütles kõrge Briti välisministeeriumi ametnik 1941. a detsembris: «Ma ei arva, et Baltimaade iseseisvus oleks Euroopale hädavajalik.»
    Sellest on lähemalt kirjutanud Bradfordi ülikooli professor John Hiden, kes muuseas on 1988. a asutanud Balti uurimiskeskuse, kus nüüd on kaks lektorikohta ja Balti probleemide akadeemilise uurimise kõrval tegeldakse ka ärimeeste Balti-alase nõustamisega.
    «Juba 1990. aastate algupoole viisime Tallinna mitu kõrgetasemelist ja asjast huvitatud äridelegatsiooni, kuid jutuajamistest Tallinna linnapea ja kaubanduskoja töötajatega need kontaktid kaugemale ei jõudnud. Ilmselt polnud aeg veel küps,» arvab professor Hiden.
    Ehkki Eesti turg on väike ning Soome ja Rootsi firmad seal ammu platsis, pakuvad Eesti liberaalne majanduspoliitika, arenev turg ja erastamine Briti firmadele võimalusi küllaga, on Briti majandusministeeriumi ametniku Andrea Oweni seisukoht.
    Briti firmad on üldiselt aeglased uutele Kesk-Euroopa, SRÜ ja ka Ladina-Ameerika turgudele minejad, kuid Eesti vastu on märgatav selge huvi kasv eriti väikeste ja keskmiste firmade seas. Praegu valmistab Andrea Owen ette suurt Läänemere sadamate arendusvõimaluste seminari, kus tulevad arutusele koostöö ja investeerimine.
    Briti välisministeeriumis Kesk-Euroopa riikidega tegelevad Brian Bennett ja Karen Stanton kiitsid Eesti aktiivsust enda tutvustamisel. Nende sõnul on Eestil Suurbritannias majanduslikult eduka riigi maine ning teda peetakse suhteliselt stabiilseks.
    Eesti aktiivse tutvustamise näiteks võib tuua välisinvesteeringute agentuuri direktori Jüri Sakkeuse äsjase käigu Shoti- ja Iirimaa kaheksasse saekaatrisse, millest enamik tundis Eestiga koostöö vastu huvi.
    See koostöö oleks mitmepoolselt kasulik. Eesti on huvitatud, et tekiks konkurents siin tegutsevatele Põhjala metsafirmadele, Suurbritanniale, kes veab sisse 75% vajaminevast puidust, pakub huvi Eesti kvaliteetsem puit ja ilmselt ka järkjärguline investeerimine kohalikku puidutööstusesse.
    «Alustame 400 Eestis tegutseva saekaatri seast potentsiaalsete koostööpartnerite otsimist,» selgitas Jüri Sakkeus.
    Seevastu välisministeeriumi majandusnõunik Tristan Price, kes prognoosib 10 Kesk-Euroopa riigi võimalusi Euroopa Liiduga ühinemisel, Eestit edukamate riikide hulka ei arva, paigutades ta Ungari, Tshehhi, Poola ja Sloveenia järel koos Läti, Leedu ja Slovakkiaga keskmisesse gruppi. Eesti mahajäämuse põhjuseks peab ta reformidega kaks aastat hiljem alustamist, aeglast maareformi, selgusetut konkurentsipoliitikat. Raskusi hakkab tema arvates Eestile edaspidi tekitama ka valuutakomitee süsteem, mis Eesti avatud majanduse ja suure inflatsiooni tõttu hakkab ahistama eksporti ning mida on raske muuta nii, et usaldus säiliks.
    Investeeringud eeldavad stabiilset keskkonda. Eestis on see suursaadik de Chassironi arvates olemas, eriti suure, ettearvamatu ja vähereformitud Venemaa kõrval. «Eestil tuleks seda välismaal aktiivselt teadvustada ning samal ajal kõvasti vaeva näha, et võistluses Läti ja Soomega kujuneda väravaks Venemaale. On ju Eesti kui värav Venemaale üks investeerijate põhilisi ahvatlusi,» lisab ta.
    Loomulikult näevad britid stabiilsuse ühe eeldusena ka suhete normaliseerimist vene kogukonnaga ja selle integreerimist ühiskonda. Vahest mõlgub neil seejuures meeles oma Põhja-Iirimaa probleem, millele pole leitud lahendust 1960. aastate lõpust peale ning mille tõttu tuletab muidu nii rahuliku Londoni kõigi asutuste ustel kindel isikukontroll meelde IRA pommiohtu.
    Võib tõdeda, et Eesti-Briti majandussuhted on möödunud viie aastaga normaalselt käivitunud. Teiseks ei mõtle britid enam nii, nagu too eespool toodud 1941. a tsitaat, vaid isegi loodavad, nagu ütles üks praegune Briti välisministeeriumi ametnik, et ehk leiab Suurbritannia tulevikus Eesti näol endale Euroopa Liidus hea liitlase -- isepäised, nagu nad mõlemad oma poliitikas on.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Google paneb Soome datakeskusesse veel ühe miljardi
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.