Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti peaks tegema panuse kõrgtehnoloogiale

    Sakkeuse sõnul on maailma juhtivad tööstusriigid rajanud arengu kõrgtehnoloogiale ja teadusmahukale tootmisele ning Eesti ei saa olla erand. Kõrgtehnoloogia on väga perspektiivikas valdkond, kuhu Eesti saab tõmmata välisinvesteeringuid, ütles Sakkeus.
    Eesti suurima välisinvesteeringu saanud ettevõte on Eesti Telefon, kuhu on Rootsi ja Soome ettevõtted teinud otseinvesteeringuid 735 miljonit krooni. Lisaks on Eesti Telefon investeerinud kasumi arvel 408 miljonit krooni.
    Teine suurem kõrgtehnoloogiainvesteering on tehtud firmasse Elcoteq 56 miljoni krooni näol. Elcoteq toodab elektroonilisi mooduleid.
    Jüri Sakkeuse sõnul saavad suure töö Eesti tutvustamisel ja välisinvesteeringute kaasamisel ära teha eraettevõtjad. Kuna iga välisinvesteering toob Eestisse raha, loob töökohti ja arendab eksporti, peaks iga ettevõtja olema huvitatud võimalikult suure hulga välisinvesteeringute kaasamisest.
    Seni on Eestis investeeritud ettevõtetesse, kus on parem vastuvõtt, osatakse paremini keeli ja töötajad on parema haridusega, ütles Sakkeus. Välisettevõtjad ei investeeri kohe, vaid loovad kaubandussidemete kaudu selleks soodsa pinnase. Sakkeuse hiljutise Suurbritannia-visiidi käigus ilmnes brittide suur huvi Eesti saekaatrite vastu. Seni on britid sidemete loomise eesmärgil ostnud Eesti saekaatrite toodangut, ent edaspidi kavatsevad nad investeerima hakata.
    1995. aastal investeerisid välisfirmad peamiselt tööstusse (44%) ning kaubandusse (23%). Järgnesid transport (11%) ja rahandus (6%). Jüri Sakkeuse sõnul peaksid tulevikus kasvama investeeringud rahandusse ja transporti. Välisfirmad on nõus raha paigutama transpordiettevõtetesse, kuna Eestil on Venemaa ja läänemaailma vahel soodne asend maailma majanduskaardil. Eesti rahandussfääri investeeritakse peamiselt pankade usaldusväärsuse tõttu.
    Välisinvesteeringute agentuuri asedirektori Agu Remmelga sõnul on Eestil raske end nähtavaks teha, kuna paljudele on Eesti täiesti uus riik. Suured rahvusvahelised ettevõtted on huvitatud turgudest, mis on suuremad kui 50 miljonit, Eesti ei suuda siin oma 1,5 miljoniga võistelda. Välisinvesteeringute agentuur, mis on ainuke Eesti majanduse reklaamija maailma investeerimisturul, üritab tutvustada Eestit kui soodsat investeerimispinnast Põhjamaade piirkonnas.
    Valiku investeerimispiirkondade vahel teevad suurte rahvusvaheliste ettevõtete juhid sageli lähtudes isiklikust kogemusest. Nii oleneb Eestisse saabuvate välisinvesteeringute hulk sellest, kui turvaline on siin elada ja kui sõbralikud on inimesed.
    Välisinvesteeringute agentuur meelitab välisraha Eestisse faasis, kus firmad otsustavad, millisesse soodsa investeerimiskliimaga riiki on mõistlik tulla. Näiteks detsembris on plaanis korraldada Tokios infoseminar Jaapani ärimeestele, kes on suurte Aasia turgude tõttu jätnud kahe silma vahele Ida-Euroopa võimalused. Lisaks Jaapanile ja teistele Kagu-Aasia maadele meelitab agentuur Eestisse raha Suurbritanniast, Saksamaalt ja USAst.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Balti börsid kolmapäeval tõusid
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Balti aktsiaturgude koondindeks kolmapäeval tõusis, kui Euroopa aktsiaturgude viimaste päevade tõusu tuules lõpetasid kõigi kolme Balti börsi aktsiaindeksid plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.