• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti peaks tegema panuse kõrgtehnoloogiale

    Sakkeuse sõnul on maailma juhtivad tööstusriigid rajanud arengu kõrgtehnoloogiale ja teadusmahukale tootmisele ning Eesti ei saa olla erand. Kõrgtehnoloogia on väga perspektiivikas valdkond, kuhu Eesti saab tõmmata välisinvesteeringuid, ütles Sakkeus.
    Eesti suurima välisinvesteeringu saanud ettevõte on Eesti Telefon, kuhu on Rootsi ja Soome ettevõtted teinud otseinvesteeringuid 735 miljonit krooni. Lisaks on Eesti Telefon investeerinud kasumi arvel 408 miljonit krooni.
    Teine suurem kõrgtehnoloogiainvesteering on tehtud firmasse Elcoteq 56 miljoni krooni näol. Elcoteq toodab elektroonilisi mooduleid.
    Jüri Sakkeuse sõnul saavad suure töö Eesti tutvustamisel ja välisinvesteeringute kaasamisel ära teha eraettevõtjad. Kuna iga välisinvesteering toob Eestisse raha, loob töökohti ja arendab eksporti, peaks iga ettevõtja olema huvitatud võimalikult suure hulga välisinvesteeringute kaasamisest.
    Seni on Eestis investeeritud ettevõtetesse, kus on parem vastuvõtt, osatakse paremini keeli ja töötajad on parema haridusega, ütles Sakkeus. Välisettevõtjad ei investeeri kohe, vaid loovad kaubandussidemete kaudu selleks soodsa pinnase. Sakkeuse hiljutise Suurbritannia-visiidi käigus ilmnes brittide suur huvi Eesti saekaatrite vastu. Seni on britid sidemete loomise eesmärgil ostnud Eesti saekaatrite toodangut, ent edaspidi kavatsevad nad investeerima hakata.
    1995. aastal investeerisid välisfirmad peamiselt tööstusse (44%) ning kaubandusse (23%). Järgnesid transport (11%) ja rahandus (6%). Jüri Sakkeuse sõnul peaksid tulevikus kasvama investeeringud rahandusse ja transporti. Välisfirmad on nõus raha paigutama transpordiettevõtetesse, kuna Eestil on Venemaa ja läänemaailma vahel soodne asend maailma majanduskaardil. Eesti rahandussfääri investeeritakse peamiselt pankade usaldusväärsuse tõttu.
    Välisinvesteeringute agentuuri asedirektori Agu Remmelga sõnul on Eestil raske end nähtavaks teha, kuna paljudele on Eesti täiesti uus riik. Suured rahvusvahelised ettevõtted on huvitatud turgudest, mis on suuremad kui 50 miljonit, Eesti ei suuda siin oma 1,5 miljoniga võistelda. Välisinvesteeringute agentuur, mis on ainuke Eesti majanduse reklaamija maailma investeerimisturul, üritab tutvustada Eestit kui soodsat investeerimispinnast Põhjamaade piirkonnas.
    Valiku investeerimispiirkondade vahel teevad suurte rahvusvaheliste ettevõtete juhid sageli lähtudes isiklikust kogemusest. Nii oleneb Eestisse saabuvate välisinvesteeringute hulk sellest, kui turvaline on siin elada ja kui sõbralikud on inimesed.
    Välisinvesteeringute agentuur meelitab välisraha Eestisse faasis, kus firmad otsustavad, millisesse soodsa investeerimiskliimaga riiki on mõistlik tulla. Näiteks detsembris on plaanis korraldada Tokios infoseminar Jaapani ärimeestele, kes on suurte Aasia turgude tõttu jätnud kahe silma vahele Ida-Euroopa võimalused. Lisaks Jaapanile ja teistele Kagu-Aasia maadele meelitab agentuur Eestisse raha Suurbritanniast, Saksamaalt ja USAst.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Suurpõllumees Tõnu Post: toit ei tohi olla odav
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.
"...sest odavat asja raisatakse," põhjendas Saaremaa põllumajandusettevõtja Tõnu Post Äriplaan 2022 konverentsil oma väidet. Tema sõnul on ka rohepööre põllumajandusele hädavajalik, sest kõik, mis reostab õhku, jõuab otsejoones meie toidulauale.