• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kogu kinnisvaraturg ei mahu tabelisse

    Iganädalases kinnisvara hinnatabelis avaldab Äripäev eramute keskmisi hindu pealinna eri rajoonides, Tartus, Pärnus ja ka väikelinnades.
    Laias laastus on majad jagatud kolme klassi: uued, siseviimistluseta või remonti vajavad ning kolmandaks täielikult amortiseerunud.
    Loomulikult on see jaotus meelevaldne, asjatundja võib hõlpsasti üles lugeda kasvõi kümme erinevat alaliiki ning põhjendada nende erinevaid ruutmeetrihindasid vastuvaidlematu loogikaga. Seepärast ongi antavad hinnatasemed veninud suhteliselt laiaks vahemikuks, kuhu enam-vähem sarnased hooned ära mahuvad.
    Paraku on Eesti kujuneval kinnisvaraturul kaupa tõesti servast servani, teoreetiliselt võib iga maja või suvila leida ostja.
    Läänes on keskmine ja kindel kvaliteeditase juba ammu välja kujunenud ning sellest hälbimised loetakse erandiks vastava hinnakorrektsiooniga. Meil aga on iga maja müük nii-öelda erijuhus.
    Täiesti uusi, nii ehitus- kui sisustuskvaliteedi ja suuruse poolest tänapäeva nõuetele vastavaid eramuid on Tallinna turul jooksvalt müügiks heal juhul paarkümmend ning keskmise maja portreed on seega tõesti raske visandada.
    Pigem tuleb leida mingisu-gune ühisnimetaja, mille alusel võrrelda. Levinuks on üldpinna ruutmeeter.
    Kinnisvara hindajad, investeerijad, ehitajad jne kasutavad palju erinevaid mõisteid. On olemas üldpind, kasulik pind, elamispind, normeeritud pind, avatud pind, suletud pind, tööpind jne.
    Eksperdid kasutavad ja tõlgendavad eri termineid erinevalt ning segadus tuleneb juba siit.
    Välja võiks pakkuda lihtsa jada: üldpind -- kasulik pind -- elamispind. Esimene hõlmaks lisaks korrusele ka maja keldrit, garaazhi, sauna vms lisapindasid, kasulik pind moodustaks elukorruste pindadest ja elamispind tubade ruutmeetritest. Kuigi -- ka siin võib vaielda.
    Arenev ehituskunst ja arhitektide fantaasia on tihti nende erinevate pindade omavahelise kindla joone häguseks muutnud.
    Praegu ei pea enam keegi lähtuma ehitamise tüüpnormidest ja ruutmeetripiirangutest.
    Mitmetasandilised elutoad, mis sujuvalt ühenduvad köögiga või kust klaasseina eest lükkamisel saab rõdule astuda, on kinnisvara hindajale parajad pähklid.
    Seepärast kasutavadki maaklerid ja eksperdid kõige rohkem nimelt mõistet üldpind.
    See on enamasti igast projektist või ehitusdokumentatsioonist üheselt välja loetav number ning sellele toetuda on lihtne.
    Palju segadust on põhjustanud aga Äripäeva «spikkerhinnad» tavakodanike seas, kes mõtlevad oma maja müüa ning selle eest kopsaka summa saada.
    Loomulikult sihitakse ikka hinnavahemiku kallima otsa poole ning raiutakse kui rauda, et aluseks tuleb võtta üldpind.
    Muidugi võib uut ridamajakorterit müües arvestuse aluseks olla 9000 krooni üldpinna ruutmeeter, kuid kindlasti ei ole see nii mastaapsemate elumajade puhul.
    Tihtipeale on neis «minu kodu on minu kindlus» põhimõttel ehitatud hoonetes keldri, panipaikade, koridoride, garaazhi jms osatähtsus kuni 50%.
    On selge, et elutoa ja keldri ehitusmaksumuse vahe on vähemalt kahekordne, vahel rohkemgi.
    Tabelis antud üldpinna keskmises ruutmeetrihinnas sisalduvad kaalutult kõik pinnad ning kogumaksumuse arvestamisel ei saa sellest üle ega ümber.
    Viimane aasta on näidanud, et nn Lollidemaa tüüpi suuri maju enam keegi ei osta. Lahtiseletatult peaks see suure maja müüjale tähendama «hulgi on odavam». Paraku on aga suhtumine otse vastandlik.
    Oma kodu müüjatele võib soovitada enne turule tulekut konsulteerida maakleriga või püüda ise tehtud tehingute kohta turuinfot koguda.
    Äripäeva hinnatabelites sisalduv on tänases kinnisvaraturu arengu staadiumis siiski rohkem hinnangutele toetuv. ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Tööandjad: riik peaks energiakriisis ettevõtteid kohtlema võrdselt
Riigi toetused energiakriisis ettevõtetele peaksid olema kõigile võrdsed või täpselt sihitud ning vajaduspõhised. Praegune lahendus ei paista olevat kumbagi, leiab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.
Riigi toetused energiakriisis ettevõtetele peaksid olema kõigile võrdsed või täpselt sihitud ning vajaduspõhised. Praegune lahendus ei paista olevat kumbagi, leiab Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.