Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksuamet tahab piimavõlga

    Keskpiimaühistu juhid väidavad, et ettevõtte varad ületavad tema kohustused ja on teinud maksuametile rea ettepanekuid võla tagasimaksmiseks. Maksuameti ja Tartu Piima erimeelsused peab lahendama kohus, sest maksuamet ei ole nõus oma pankrotiavaldust tagasi võtma ega ettevõttega läbirääkimisi pidama.
    Kui KPÜ Tartu Piim 1994. aasta 1. juunil erastamisagentuurilt Tartu Piimakombinaadi üle võttis, sai ta tegelikult pankrotiseisus oleva ettevõtte omanikuks. Varad olid väikeste summade eest panditud, võlg piima eest oli 18,9 miljonit krooni. Riigiettevõte jättis uutele omanikele 6,8 miljoni eest maksmata arveid.
    Maksuametile oldi kaks aastat tagasi ilma viiviseid arvestamata võlgu 6,3 mln krooni. Kokku jäi keskpiimaühistu kanda 37,4 mln krooni lühiajalisi võlgu ning 9,9 mln krooni muid kohustusi ja võlgu.
    Tänaseks on ettevõtte piimarahavõlg vaid 1,5 miljonit krooni, jooksvaid maksmata arveid umbes sama suure summa eest, aga kohustus maksuameti ees on kasvanud 24 miljoni kroonini.
    Kogu Tartu Piima vara on pandivaba. Ladudes on ligi 5 mln krooni eest kaupa ja ostjate võlg Tartu Piima ees on üle 4 miljoni krooni.
    «Koos pikaajaliste võlgadega on meie kohustused kokku ligi 32 miljonit krooni,» märgib KPÜ Tartu Piim juhatuse esimees Maie Sööt.
    Sisuliselt tähendab see, et Tartu Piim on lahti saanud kõigist suurematest võlgadest, jättes samas tasumata riigimaksud.
    Maksuamet kinnitas 22. märtsil Tartu Piimale maksegraafiku, mille alusel ettevõte pidi 8 aasta jooksul osade kaupa ära maksma oma põhivõla ja poole viivisesummast.
    «Tundus, et olemegi raskest seisust välja rabelemas, aga maksuameti peadirektor Kalev Järvelill tühistas 24. mail ühepoolselt selle maksegraafiku,» meenutab KPÜ sekretär Helle Rätsep.
    Vahetult enne jaanipäeva asus maksuamet Tartu Piima pankrotiga ähvardama ja viis kohtusse avalduse pankrotimenetluse algatamiseks. Ajutiseks pankrotihalduriks määrati Uno Feldschmidt.
    Tartu Piim vastas hagiga, milles vaidlustas maksuvõlgade tasumise graafiku tühistamise ja nõudis selle ennistamist. Tallinna halduskohus peatas oma 23. juuli määrusega maksuameti 24. mai otsuse täitmise, mis sisuliselt tähendab maksegraafiku ennistamist.
    Maksuamet loomulikult protestis selle määruse.
    «Oleme maksuametile pakkunud mitmeid lahendusi, kuidas kavatseme võla kustutada,» märgib Maie Sööt. «Tundub, et Järvelill otsib põhjusi meie ettepanekutest keeldumiseks,» lisab Tartu Piima juhatuse liige Aleks Rumjantsev.
    Võimalust makseraskustest väljuda nägi Tartu Piima juhtkond ettevõtte kinnisvara müügis. Erastamisagentuuri luba hoonete müügiks anti aga alles kolm päeva pärast Järvelille maksegraafiku tühistamist.
    Tartu Piim saavutas esimese astme kohtus maksegraafiku ennistamise ja pakkus maksuametile võimalusi kogu põhivõla tasumiseks.
    Selleks oleks maksuamet pidanud oma pankrotiavalduse kohtust tagasi võtma, misjärel Tartu Piima varad oleks aresti alt pääsenud ning nende müümine võimalikuks saanud. Tartu Piima lootus on selles, et varade väärtus ületab tublisti kohustuste suuruse ja võlg maksuametile suudetaks tasuda ainuüksi Rannu juustutsehhi müügist laekuva rahaga.
    «Lubadused tulevikus oma võlad ära maksta ei äratanud minus enam usaldust, sest ka pärast maksegraafiku kehtestamist ei maksnud Tartu Piim jooksvaid makse ega kavatsenudki neid maksta,» märgib maksuameti peadirektor Kalev Järvelill.
    «Pankrot on kindlaim moodus, kuidas riik Tartu Piimalt võlad kätte saab,» lisab ta. Järvelille sõnul puudub garantii, et Rannu juustutsehhi müügi korral raha just maksuameti kontole laekub. «Senine tegevus on näidanud, et nad pole usaldusväärsed ja seetõttu ei saa ma Tartu Piima võtta tõsiselt,» väidab Järvelill.
    Järvelill räägib, et kuigi maksuamet on mitmel puhul võlgade tagasinõudmisel pika ninaga jäänud, on Tartu Piima puhul lootust võlg kätte saada. «Ma ei näe võimalust hagi tagasi võtta, sest muidu võidakse mind süüdistada riigi huvide kahjustamises,» lisab ta järsult.
    «Kui asjade praegust seisu kommenteerida, siis on riik meid kõvasti lollitanud,» märgib KPÜ Tartu Piim haldusspetsialist Aigar Brett. «Kõigepealt müüdi meile pankrotiseisus olev ettevõte, siis lasti 2,5 aastat tööd rabada ja võlgu vähendada ja nüüd taotletakse siis lõpuks ka pankrotti,» on Brett hämmingus.
    Möödunud aastal 142 miljoni kroonise käibe saavutanud Tartu Piima põhivarad on ümber hindamata ja seetõttu erineb nende bilansiline väärtus väga tublisti turuväärtusest. Näiteks müüdi bilansis 110 000 krooniga seisev kontorihoone 12. juunil KPÜ juhatuse liikmele Aleks Rumjantsevile 5 miljoni krooni eest.
    Rumjantsev kohustus 4 880 000 krooni eest kokku ostma KPÜ Tartu Piim võlakohustusi ja 120 000 krooni arvestati piimavõlgade katteks.
    Rumjantsev müüs maja edasi kinnisvaraärimees Marek Kernale. Juhul kui Tartu Piim pankrotti ei lähe, kohustub Kerna hoone tagasi müüma. Pankroti korral müüb Kerna hoone maha ja tasub saadud rahaga 4 880 000 krooni piimavõlgu. «Nii saime ligi viie miljoni krooni eest piimavõlgu oma kontorihoonega tagada,» märgib Rumjantsev.
    Kõige rohkem kardab ligi seitsetsada liiget koondav keskpiimaühistu seda, et pankroti korral müüakse Tartu Piima vara konkurentidele odava hinnaga maha. Pearivaalideks peetakse Paide, Viljandi ja Põlva piimakombinaatide konsortsiumi Ühinenud Meiereid.
    Et tagada tootmishoonete sattumine sõbralikesse kätesse, on Tartu Piim sõlminud rea kokkuleppeid. Näiteks on Pärnu meiereid ja Pärnu PTKd haldav AS Pärnu Piim nõus 10 mln krooni eest ära ostma Tartu Piima linnapiimatoodete tsehhi.
    OÜd Estonia, Kure ja Võrtsjärve ning ASid Uusna, Karu, Viiratsi Agro jt. on nõus maksma Rannu juustutsehhi eest 20 miljonit krooni ja käendama maksuameti ees Tartu Piima maksegraafiku korrektset täitmist.
    Ühistutele erastatud piimatööstuste ühendus Eesti Piim on valmis käendama 3 miljoni krooni ulatuses Tartu Piima jooksvaid makse. Sama on nõus tegema ka AS Pärnu Meierei.
    Aigar Breti sõnul jääb pankrotivara müügist ainuüksi eellepinguid arvestades vähemalt 8 miljonit krooni üle. «Järelikult pole me pankrotiseisus,» leiab Brett.
    «Miks peaks pankrotiga müüma töötava tööstuse, kus on korralikud seadmed ja väljaõppinud kaader,» imestab ASi Pärnu Meierei kommertsdirektor Peeter Lillestik. Tema arvates ei peaks maksuametil olema põhjust hageda ja veel vähem Tartu Piima vastu kriminaalasja algatada. Samas kinnitab ta Pärnu Piima huvi selle vastu, et Tartu Piim jääks püsima ja toodaks edasi.
    Septembri alguses sõlmis Tartu Piim koostöölepingu ASiga Pärnu Meierei. Pärnakad saadavad alates 1. oktoobrist iga päev Tartusse 30 tonni piima ja lasevad teenustööna sellest linnapiimatooteid valmistada.
    Nii Tartu kui ka Pärnu piimatöötlejad on seisukohal, et Ühinenud Meiereidel pole majanduslikult mõttekas Tartus piima töötlemist jätkata ja kui nemad pankrotiprotsessi käigus Tartu Piima ära ostavad, võib Tartus piima töötlemise lõpetatuks lugeda.
    Teatavasti ei lahendata pankrotimenetluse teel mitte vara kuuluvuse, vaid raha kättesaamisega seonduvat.
    Ajutine pankrotihaldur Uno Feldschmidt ei soovi enne täna toimuma pidanu esimest kohtuistungit meelsalt kommentaare jagada.
    «Seni on mulle vähemalt ajaleheartikleid lugedes jäänud küll selline mulje, et riik ei taha mitte võlga, vaid vara tagasi,» märgib Feldschmidt.
    Maksuameti peadirektor Kalev Järvelill leiab, et ajutine pankrotihaldur Feldschmidt ei esinda piisavalt hästi maksuameti huve ja lubab taotleda halduri väljavahetamist.
    Riigil peaks olema üsna ükskõik, kes on ettevõtte omanik, kui ettevõte toodab ja ka maksud saavad makstud.
    Maksuametile on tehtud hulk ettepanekuid maksude tasumiseks. Kui maksuameti peadirektor ei aktsepteeri aga midagi muud peale pankroti, siis peab tal nii otsustamiseks olema mingi põhjus. Sosistades vihjatakse Järvelille oletatavale mõjutamisele konkureerivate piimandusettevõtete poolt.
    «See on absurdne ja naeruväärne väide, mis huvi peaks mul olema mängida kokku mingi piimakombinaadiga,» väidab Järvelill.
    Kui kohus tunnistab Tartu Piima pankrotis olevaks, müüakse ettevõtte varad enampakkumisel maha ja tasutakse võlad. Et vara hind ületab kohustuste suuruse, pole ettevõte sisuliselt pankrotiseisus ja kaebab maksuameti kohtusse ning pankrotitoimingud tühistatakse.
    Kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, jätkub kohtuvaidlus maksegraafiku ennistamise üle. Samas on Tartu Piima varad aresti alt vabad ja neid saab müüa ning saadud rahaga võlgu vähendada. Ükskõik, millise stsenaariumi järgi asjad kujunevad -- riik ei jää oma rahast mitte mingil juhul ilma.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Iisrael vastas ÜRO vaherahu nõudmisele värske pommitamisega
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.
Vastusena ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis nõudis kahenädalast vaherahu Gaza lahingutegevuses, pommitas Iisrael viimase 24 tunni jooksul Gaza sektori kõiki piirkondi.