Rahvusvahelise valuutafondi poliitikat kujundav ministrite komitee kinnitas nädalavahetusel fondi strateegia, mille aluseks on 1994. a vastu võetud «Madridi deklaratsioon». Dokument kohustab riike piirama laenutegevust, ennetama inflatsiooni intressimäärade korrigeerimisega ning viima läbi strukturaalseid reforme. Oluline on tagada fiskaalpoliitika jälgitavus ning panganduse stabiilsus.

Kohtumisel kujunes oluliseks teemaks Euroopa rahaliidu küsimus, mida USA ja Jaapan seni kitsalt Euroopa küsimuseks pidasid. Esimest korda asuti tõsiselt arutama uue juhtvaluuta ringlusselaskmise tagajärgi maailma finantsturgudele. ELi hämmastas, kui vähe on USAs ja Aasias tehtud ettevalmistusi sündmuseks, milleni on jäänud vaid veidi rohkem kui kaks aastat.

«Näeme, et väljaspool Euroopat teatakse eurost väga vähe,» ütles Saksa rahandusminister Theo Waigel, lisades, et euro roll reservvaluutana saab olema suurem kui Saksa margal.

Aastakoosolekul osalevate ministrite üldhinnang maailma majandusele oli positiivne, olulist edu on saavutatud tööstusriikide inflatsiooni ohjeldamisel, eelarvedefitsiidi vähendamisel ning välisvõla tasumisel.

Euroopa komisjoni majandus- ja rahandusvoliniku Yves-Thibault de Silguy sõnul võib esitatud eelarveprojektide põhjal väita, et suureneb riikide arv, mis täidavad 1999. a käivituva rahaliidu tingimused.

Nädalavahetusel kõrvaldati ka suurim takistus maailma vaeseimate riikide võlakoorma kergendamise teelt. Pariisi klubi kreeditorriikide otsus tühistada 67 protsendi asemel 80 protsenti vaesemate riikide võlast tähistab kulminatsiooni kaks aastat väldanud läbirääkimistel maailmapanga ettepaneku üle vähendada vaesust vaeste riikide võlgnevuse vähendamise teel.

Ka IMFi korraldav komisjon toetas plaani eraldada rohkem vahendeid vaeste riikide toetamiseks, lükkas aga taas edasi otsuse müüa võla katteks osa fondi kullareservist.

Samuti toetas komisjon kokkulepet IMFi 25 miljardi dollarilise kriisireservi kahekordistamiseks. Kriisifondi kasutab IMF finantskriisi äärele sattunud riikide toetamiseks, et vältida Mehhiko kriisi kordumist.

IMF avaldas 133 riigi nimekirja, mis on alates 1980. a üle elanud tõsise panganduskriisi.

Nimekiri hõlmab riike alates USAst ja Jaapanist kuni Benini- ja Togo-suuruste väikeriikideni. Kriisiriikide hulgas on ka Balti riigid.

IMF soovib tõhusamat järelevalvesüsteemi globaalse finantssüsteemi kaitseks, kuna ühe riigi panganduskriis ei ole integreeritud maailmas enam eraldiseisev juhtum. Praeguseks on IMF tugevdanud oma järelevalvesüsteemi ja kehtestanud uued standardid majandusstatistika esitamiseks. Lisaks avas IMF Internetis kodulehekülje, kuhu liikmesriigid saavad sisestada olulisemad majandusandmed. REUTER-AP-BNS