EKI: Eesti majanduskasv oli III kvartalis aeglane

Eile avalikustatud majandusülevaate kohaselt on Eesti arenguprobleemideks endiselt vähene rahvusvaheline konkurentsivõime, ekspordibarjäärid ja valitsuse ebatäiuslik majanduspoliitika.

Süvenevaks probleemiks on Eesti kasvav välisvõlg. Järgmise poolaasta prognoosides on eksperdid siiski optimistlikumal seisukohal.

Positiivseimateks saavutusteks peavad eksperdid eelkõige kõrge tööhõive säilimist, inflatsiooni edasist aeglustumist, siseturu arengut ja välisinvesteeringute mahu kasvu.

Majanduse seisundit hindasid eksperdid kolmandas kvartalis 9 palli süsteemis 4,8 punktiga, mis on sama kui kahel eelneval kvartalil.

«Erinevatest harudest võib nimetada ehitust ja kaubandust, kus kolmanda kvartali tulemused olid head ja ka hinnangud neljandale kvartalile eriti positiivsed,» rääkis majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso.

Eratarbimise olukord oli EKI ekspertide hinnangul kolmandas kvartalis rahuldav ning välisinvesteeringute kliima püsis eelmiste kvartalite tasemel.

Ootused inflatsiooni osas on ekspertidel positiivsed ja oodatakse langustendentsi jätkumist. Samuti jätkub lühiajaliste laenuintresside langus, kuigi languse tempo prognoosi järgi mõnevõrra aeglustub.

EKI ekspertide hinnangul peaks majanduskasv Eestis lähema kolme kuni viie aasta jooksul ulatuma keskmiselt 3,4 protsendini aastas. Üle poolte ekspertidest prognoosis septembris lähema kolme kuni viie aasta sisemajanduse kogutoodangu kasvuks 3--5% aastas.

EKI majanduse konjunktuurianalüüsid põhinevad majandusekspertide analüüsidel ning ettevõtjate ja tarbijate hinnangutel majanduse olukorrale.