Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Undusk tõestab Tamme süüd

    Vastab Tallinna linnavolikogu liige Feliks Undusk

    Seda sain ma teada uudisteagentuuri BNS telefonikõnest. Sellele vaatamata tahaksin rõhutada, et linnapea ja tema endise abi Ivar Lindpere korteritehing ei vasta sajaprotsendiliselt seadusele. See on üks enam kui kaheksakümnest tehingust, mis on olnud arutusel Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjonis.
    Keskuurimisbüroo ei ole siiani täitnud seda seaduse sätet, mille kohaselt avalduse esitajatele on tarvis saata määrus uurimise lõpetamise kohta koos põhjenduste ja selgitustega, miks uurimist ei algatatud. Sellist nõutud vormis vastust pole ei mina ega härra Kork saanud.
    Siseminister Märt Raski allkirjaga vastuses kinnitatakse, et seaduse järgi kuulub järelevalve uurimise üle prokuratuuri kompetentsi ja siseministeerium saab jälgida vaid asja kulgu.
    20. septembril saime riigiprokuratuuri prokuröri Aarne Pruusi allkirjaga vastuse, kus kinnitatakse, et keskuurimisbüroo on viinud uurimist läbi korrektselt ja ei ole mingit alust kriminaalasja algatamiseks. Meie arvates on tegu mitte prokuratuuri vastusega, vaid ühe prokuröri küllaltki vabas vormis seisukohavõtuga nendes küsimustes, millele toetudes kaebus keskuurimisbüroo tegevuse peale sai esitatud.
    Üks neist puudutab Tallinna linnavolikogu 1994. aasta 10. märtsi määrust, mis kehtestab eluruume mitteomavate ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse ning neile üürikorterite andmise eeskirjad. See määrus puudutab ainult inimesi, kes vajavad elamistingimuste parandamist või ei oma üldse eluruume.
    Tamme perekonnal oli mugavustega korter Gonsiori tänavas ja Lindpere perekonnal korterid Gonsiori ja Tuukri tänavas. Seetõttu ei saanud korterite eraldamise aluseks ülalnimetatud määrus olla.
    Määruse üks punkt sätestab, et eluruumi üürimist taotlevad isikud esitavad avalduse arvelevõtmiseks oma elukohajärgse linnaosa valitsusele. Tamm ja Lindpere ei ole sellist avaldust kunagi esitanud ja seetõttu leian, et Tallinna kesklinna valitsusel puudus alus korteri eraldamiseks.
    Üks sama määruse punktidest sätestab, et inimese arvele võtmisel eluruumi taotlejana arvestatakse taotlejate ühisesse eluruumi sissekirjutatud perekonnaliikmetega. Tamme ja Lindpere puhul jäid aga pereliikmed sissekirjutatuks eelmistele aadressidele.
    Tallinna linnavalitsuse 1994. aasta 19. juuli istungi protokollilise otsuse kohaselt olid Tamm ja Lindpere kohustatud vabastama ja kesklinna valitsusele üle andma kasutatavad korterid aadressidel Gonsiori 33-62 ja Gonsiori 25-18. Seda tehtud ei ole.
    Eluruumide erastamise seadus lubab teistele isikutele eluruume üürile anda üksnes kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Jutt pole nendest isikutest, keda puudutas linnavolikogu 1994 a 10. märtsi määrus, mille alla antud härrad ei käinud.
    Tammele ja Lindperele vastavalt teise ja kolmanda korteri eraldamist volikogu arutanud ei ole ja seega selle kohta otsus puudub.
    Eluruumide erastamise seadus sätestab ka kaasomandisse kuuluvates elamutes reaalosade kindlaksmääramise. Kuni volikogu vastava määruse puudumiseni on kaasomandisse kuuluvate hoonete reaalosade kindlaksmääramine ainult volikogu pädevuses. Tamme ja Lindpere puhul seda ei järgitud.
    Leian, et Jaak Tamm, kes teadis, et linnaosa vanemal ei ole volikogu volitust reaalosa jaotamise kohta, kasutas ära oma autoriteeti.
    Jüri Ott esindas aga seadust rikkudes ilma volituseta notari juures kaasomandi lõpetamise menetluses kesklinna valitsust.
    Kahetsusväärne, et tippametnikud on läinud seaduserikkumise teed ja veelgi kahetsusväärsem, et keskkriminaalbüroo uurijad ei ole suutnud või tahtnud näha neid rikkumisi, mis on aset leidnud.
    Jah. Ta ju lisab, et Tallinna kesklinna valitsus käsitles ekslikult linnavalitsuse soovituslikku otsust Tamme ja Lindpere avaldusena, kuigi sellele on alla kirjutanud abilinnapea Viktor Andrejev.
    Tekib küsimus, kuidas saab tagastamistaotlust esitada mingi firma majale. Tagastamistaotlused esitatakse endiste omanike majadele. Tegu on täieliku juriidilise absurdiga.
    Prokuröri vastusest ilmneb, et Tamm ja Lindpere said elamispinna Tallinna linnavolikogu poolt 10. märtsil 1994 kinnitatud eluruume mitteomavate ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse ja neile üürikorterite andmise eeskirjade alusel.
    Aga küsimus on selles, et see käsitleb ainult neid töötajaid, kes vajavad elamistingimuste parandamist, antud juhul Tamm ja veel vähem Lindpere, kes ei olnud enam munitsipaaltöötaja, ei oleks pidanud saama lisaelamispinda.
    Kui korterikomisjon otsuse tegi, ei olnud tegu veel eluruumi, vaid kontoriruumiga, mistõttu otsuse oleks pidanud tegema kesklinna halduskogu. Alles neli päeva hiljem võttis Tallinna kesklinna valitsus need korterid elamispinnana arvele.
    Minu arust on uurimisorganid suhtunud uurimisse üllatava pealiskaudsusega. Sellest tulenevalt julgen väita, et kui Tamm kinnitab, et kogu tehingu juures on sajaprotsendiliselt õigusaktidest kinni peetud, siis antud juhul ei ole linnapeal õigus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Päikesepaneelide paigaldamine katusele
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Olulisemad lood

Euroopa Liit leppis kokku nafta hinna ülempiiris ja uutes sanktsioonides
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.
Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku, et kehtestavad Vene naftale hinnalae, ikka püüdlusest vähendada Kremli tulusid. Hinnalagi on osa kaheksandast Moskva-vastaste sanktsioonide paketist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.