1. oktoober 1996
Jaga lugu:

«Vanad» ettevõtted võivad nüüd ühineda

Konkurentsi tihenedes peavad paljud väikeettevõtjad tõsiselt mõtlema oma äripidamise homsele päevale. Nii nagu muudeski asjades, on eestlastele kombeks kõiki oma toimetusi ise ajada, näiteks olla aktsiaseltsi või mõne muu äriühingu ainuosanik.

Kuid inimvõimetel on piirid. Paljud ettevõtteregistrisse kantud firmad kas ei tegutse või siis on riiulifirmana omandatud vaid mõne üksiku majandustehingu teostamiseks. Loodus ja majandus funktsioneerivad sarnaselt -- neis mõlemas toimub pidev olelusvõitlus.

Väikeettevõtjale on üheks võimaluseks «jää» peal püsida koopereeruda oma lähikonkurentidega. Koopereeruda võib nii võlaõiguslike lepingute (koostöö vms) või siis ettevõtete ühinemise baasil.

Eelmise aasta sügisest, mil hakkas kehtima ettevõtlust korrastav äriseadustik, kuni selle aasta juunikuuni oli välistatud ettevõtete ühinemine, kes olid kantud ettevõtteregistrisse. Võimalus ühinemiseks oli ainult äriregistrisse kantud äriühingutel. Seega kujutab ühinemine endast pikka ja tüütut ettevõtte reorganiseerimise protsessi. Mida rohkem aeg edasi läks, seda enam hakati firmasid äriregistrisse ümber registreerima. Nn «juunimuudatustega» pikendati ümberregistreerimise avalduste läbivaatamiste tähtaega -- 60 ja enama päevani.

Äriseadustiku uue redaktsiooni § 509 lõige 8 lubab nüüd vanadelegi ettevõtetele endid ühendada. Ühinetakse kas uue äriühingu asutamise või siis ühe ettevõtte teisega ühendamise teel. Rakendussätted annavad erisused äriregistrisse kantud ettevõtete ühinemisele. Nii näiteks ei pea ühinemislepingut kontrollima audiitor, kuigi viimase arvamus on vajalik aktsiaseltsi netovara vastavuse kohta aktsiakapitalile. Kui ühinevad ettevõtteregistrisse kantud osaühingud, tuleb audiitori arvamus lisada, kui seda nõuab seadus. Vastavalt äriseadustiku § 518 lõikele 2 ja raamatupidamise seaduse § 2 lõikele 4 tuleb seda teha, kui ettevõtte käive ületab neljakordselt käibemaksukohuslaseks registreerimise määra -- 1 mln krooni. «Vanadele» ettevõtetele ei kohaldata ka § 399 sätestatud võlausaldajatele teatamise kohustusi ja kahekuulist ooteaega, mis pikendaks äriregistrisse kandmist. Seega on neile antud «kergem» tee.

Ühinemisotsusega mittenõusolev osanik või aktsionär ei saa nõuda rahalist hüvitust talle kuuluva osa või aktsia eest. Küll aga saavad nad vaidlustada ühinemisotsust ja nõuda kahjude hüvitamist. Kompensatsiooni saamise õiguse annab äriregistrisse kantud ettevõtete § 404. Ettevõtteregistris registreeritud ja ühineda soovivate ettevõtete juhatused ei pea, tulenevalt rakendussätetest, tutvustama aktsionäre ühinemislepingu ja viimase kolme majandusaasta- ja -tegevusaruannete, ühinemisaruande ja eelpool mainitud audiitori aruandega. Ei pea, kuid võiks. «Vanade» ettevõtete ühinemisprotsess näeks välja järgmiselt:

-- ühineda soovivate äriühingute juhatuse liikmed sõlmivad notariaalselt tõestatud ühinemislepingu;

-- ühinemislepingu kiidavad oma otsusega heaks ühinevate ettevõtete osanikud või aktsionärid;

-- ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad avalduse ühinemise registrisse kandmiseks.

Tähele tuleks panna asjaolu, et äriseadustik ei kehtesta kolme eelpool nimetatud toimingu tegemisel ooteaegu, mida kohaldatakse äriregistrisse kantud ettevõtetele. Seadus ei sätesta avalduse kohtuniku poolt läbivaatamise eraldi tähtaega ühinemisel.

Äriseadustiku § 511 lõikes 4 räägitakse ühingu samas vormis või ümberkujundamise teel äriregistrisse kandmise 60päevasest tähtajast. Seega peaks kohaldama asutamise kohta rakendatavaid norme, mis kehtestavad 15päevase avalduse läbivaatamise.

Jaga lugu:
Hetkel kuum