Läinud reedel esines rahvusvaheliste ettevõtete Eesti liidu (REEL) infotunnis Eesti tolliameti uus peadirektor Mati Jürgens. Seni juhtis hr Jürgens kaubalitsentsiametit. Firmajuhtidele oli tal teatada, et Eesti tolli kui niisugust täna veel pole.

On püütud koostööd teha Läti ja Leeduga, räägitakse Balti ühendusest. Kuid on ilmselge, et hoolimata ajalooliselt sarnasest saatusest ajab iga vabariik oma rida. Mingid sidemed olid, on ja jäävad, kuid need pole Eesti majandusele olulised.

Statoil on tõsiselt arvestatav rahvusvaheline kontsern, mis juba 1988. aastal hakkas Eestis kontakte looma, kuid seni pole loodetud tulemusi saavutatud. Miks? Sverker Liljefelt Svenska Statoilist põhjendas seda nii: «Algusest peale oli meie ideeks luua sajaprotsendilise väliskapitaliga tütarettevõte. Meile aga pakuti ühisettevõtte varianti, kuid sellest keeldusime. Me soovime ainult rentida või osta maad, et alustada oma hooldejaamade võrgu väljaehitamist.»

Eesti üks esimesi ühisettevõtteid Saare Dolomiit jõudis pärast kahe ja poole aasta pikkust okkalist teekonda nii kaugele, et Kaarma dolomiidikaevandusse toodi uued kivitöötlemismasinad. Need valmistati Itaalias ja maksid miljon dollarit. Saare Dolomiit loodab masinate abiga tootmisvõimsusi kahekordistada.

Rootsi reklaamifirma Wennergren Willimas AB avas koostöös linnavalitsuse ja Expoplakatiga Tallinnas 50 reklaamitulpa. Rootslased said nii pealinna reklaamiturul monopoli.