• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    2. -- 8. oktoober 1991

    Läinud reedel esines rahvusvaheliste ettevõtete Eesti liidu (REEL) infotunnis Eesti tolliameti uus peadirektor Mati Jürgens. Seni juhtis hr Jürgens kaubalitsentsiametit. Firmajuhtidele oli tal teatada, et Eesti tolli kui niisugust täna veel pole.
    On püütud koostööd teha Läti ja Leeduga, räägitakse Balti ühendusest. Kuid on ilmselge, et hoolimata ajalooliselt sarnasest saatusest ajab iga vabariik oma rida. Mingid sidemed olid, on ja jäävad, kuid need pole Eesti majandusele olulised.
    Statoil on tõsiselt arvestatav rahvusvaheline kontsern, mis juba 1988. aastal hakkas Eestis kontakte looma, kuid seni pole loodetud tulemusi saavutatud. Miks? Sverker Liljefelt Svenska Statoilist põhjendas seda nii: «Algusest peale oli meie ideeks luua sajaprotsendilise väliskapitaliga tütarettevõte. Meile aga pakuti ühisettevõtte varianti, kuid sellest keeldusime. Me soovime ainult rentida või osta maad, et alustada oma hooldejaamade võrgu väljaehitamist.»
    Eesti üks esimesi ühisettevõtteid Saare Dolomiit jõudis pärast kahe ja poole aasta pikkust okkalist teekonda nii kaugele, et Kaarma dolomiidikaevandusse toodi uued kivitöötlemismasinad. Need valmistati Itaalias ja maksid miljon dollarit. Saare Dolomiit loodab masinate abiga tootmisvõimsusi kahekordistada.
    Rootsi reklaamifirma Wennergren Willimas AB avas koostöös linnavalitsuse ja Expoplakatiga Tallinnas 50 reklaamitulpa. Rootslased said nii pealinna reklaamiturul monopoli.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.