• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estravel püüab püsikliente

    Estraveli teenustasu on keskmiselt 50 krooni, täpne summa sõltub pileti või reisi tüübist. Näiteks lennupileti reserveerimisel on teenustasu 75, lennukipileti ümber kirjutamisel 150 , laevapileti reserveerimisel 20 krooni. Teenustasu ei tagastata teenuse tühistamise või pileti tagastamise korral.
    Estraveli peadirektor Aivo Takis tõdes, et osa juhuklientidest siirdub ilmselt konkurentide juurde. Reisibüroo krediidilepinguga ärikliendid ning Kuldkaarti omavad eraisikud teenustasu maksma ei pea.
    Reisibüroo Mainor Meelis tegevdirektor Jüri Rebane lausus, et mõned aastad tagasi kasutasid teenustasu kõik reisibürood, kuid see lõpetati ära. Rebase sõnul on teenustasu põhjendatud, kui reisibüroo töötaja peab tegema terve päeva tööd, et kliendile reisipakett kokku panna, mitte aga lihtsalt lisades see laeva- või lennukipileti hinnale.
    «Kui laevapilet maksab 180 krooni, siis ei tule kõne allagi, et sellele lisatakse 50 krooni teenustasu,» lisas Rebane.
    Rebase sõnul võib see kaasa tuua selle, et kliendid hakkavad pileti ostmisel rohkem pöörduma otse lennu- ja laevafirmadesse.
    «Estravel võttis teenustasu kasutusele selleks, et prügikala eemale peletada, suuri ja varakaid kliente aga juurde saada,» avaldas Rebane arvamust.
    Ka reisibüroo Reisiekspert tegevdirektor Sven Lõokene lausus, et Estraveli teenustasu kehtestamise põhjuseks on uute kuldklientide juurdesaamine. Ta lisas, et Reisiekspert ei kavatse teenustasu mingil juhul kehtestada ja piirdutakse 350kroonise broneerimistasuga.
    Teenustasu ja selle suurust võimaldab reisibürool määrata Eesti turismifirmade liidu 1995. aastal kinnitatud soovituslik teenustasude tariif.
    Ükski ETFLi liikmesfirma pol senini tariifi täismahus rakendanud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.