Klassikalises mõttes on finantsjuht see, kes planeerib ja analüüsib firma finantstegevust ning paneb raha jälle raha teenima.
Raamatupidaja peab tundma raamatupidamisalast seadustikku, tark raamatupidaja oskab seda firma seisukohalt võimalikult soodsalt rakendada. Raamatupidajalt nõutakse täpsust, korrektsust ja loogilisust.
Finantsjuhil on vaja loovust ja nutikust, tal on teine riskimäär ja selle eest makstakse ka suuremat töötasu.
Eesti oludes pole kõigi firmade struktuur klassikalises mõttes veel välja kujunenud ning töötajate kohustused ja tööülesanded täpselt paika pandud. Ka juhtivspetsialistide omavaheline tööjaotus pole eri firmades ühesugune. Kui väikefirmas on ainult finantsjuhi või pearaamatupidaja ametikoht, pole neil sageli peale ametinime muud vahet.