Gazpromil palju tahtjaid
Gazpromil on kavas müüa 23,7 miljonit hoiufondi aktsiat (American Depositary Shares, ADS), millest igaüks vastab 10 tavalisele aktsiale, hinnaga 14--16 dollarit ADS. Venemaal on Gazpromi aktsia hind neli korda madalam.
Pisut enam kui ühe protsendi Gazpromi aktsiate avalikust pakkumisest loodetakse laekuvat üle 400 miljoni dollari. Sõltuvalt ostuhuvist võidakse pakkumist edaspidi suurendada. Hoiufondi aktsiad noteeritakse Londoni börsil.
Kui pakkumine õnnestub, on edaspidi kavas minna ka New Yorgi börsile. Lähiaastatel plaanib Gazprom välisosanikele müüa kuni 9 protsenti aktsiatest.
Seni on sarnase investeerimisprogrammi edukalt käivitanud Vene suurim naftakompanii Lukoil. Juba oma suuruse -- Gazpromi arvele langeb 7--8 protsenti Venemaa SKTst -- ning kaalukuse tõttu Euroopa majanduses peaks rahvusvaheline huvi Gazpromi vastu olema suur.
Emissioon annab välisinvestoritele võimaluse investeerida firmasse, mis toodab aastas 559,5 miljardit kuupmeetrit gaasi, kattis 1995. a 21 protsenti Euroopa gaasinõudlusest ning mille arvele langeb 23 protsenti maailma gaasivarudest.
Gazprom varustab gaasiga muu hulgas Saksamaad, Itaaliat, Prantsusmaad, Tshehhit ning Poolat. Ettevõttel on ligi 70 tütarettevõtet, osalused mitmetes pankades ning 30 protsenti Venemaa juhtivast kommertstelekanalist.
Samal ajal kui Gazprom valmistus rahvusvahelise pakkumise väljakuulutamiseks, külmutas Venemaa valitsus, püüdes täita rahvusvahelise valuutafondi (IMF) 10 miljardi dollarilise hiigellaenu tingimusi, maksuvõlgnevuste ettekäändel osa Gazpromi varadest.
Maksuvõlgnevused on Venemaa valitsuse jaoks hetkel üks suuremaid probleeme, esimese poolaasta jooksul on laekunud vaid 60 protsenti planeeritud maksutulust.
Gazprom on Venemaa valitsuse poolt koostatud 20 suurema maksuvõlglase nimekirjas, mille arvele langeb 80 protsenti riigile laekumata maksudest.
Gazpromi maksuvõlg on 15 triljonit rubla (umbes 34 mld krooni), samas kui Gazpromi võlglaste kohustused on kasvanud 48,7 triljoni rublani (ligi 110 mld krooni).
Gazpromi suuremate võlgnike seas on Moskva ja Peterburi linn, samuti Tatarstan ning Tjumeni ja Nizhni Novgorodi oblast.
Valitsus on külmutanud Jugtransgazi, Uraltransgazi, Urengoigazi ja veel mõne Gazpromi tütarettevõtte kontod, millele eile lisandusid veel Gazpromi Komi ja Permi haruettevõtted. REUTER-ETA-FT-DI