8. oktoober 1996
Jaga lugu:

Laserprinteriomaniku kannatustest

Kirjutades laserprinterist, eriti tänasest hi-fi laserist, tasub alati alustada kõige lihtsamast ehk kuidas printer ehitatud on. Sama kehtib muide ka reisilennuki, turvalise elumaja või ükskõik millise veidigi spetsiifilise toote kohta.

Kõik, mida me ostame, jaguneb kas laiatarbekaubaks või «eeldatavalt heaks kaubaks». Põhiline erinevus tootja jaoks on, kas antud toote puhul üritatakse teha seda nii, et oleks (a) võimalikult odav ja masstootmises kergesti valmistatav või (b) kannataks mingisugustki kriitikat. Rääkides küll b-kategooria printerist, võib kõike alljärgnevat kasutada ka a-kategooria puhul, ainult et heade omaduste leidmise tõenäosus on umbes 10 korda väiksem.

Paari kuu tagune laserfaksi ostmine annab mulle võimaluse veelgi näitlikustada kahe eespool nimetatud grupi sarnaseid omadusi. Kuna lasreprinter ja laserfaks oma tööpõhimõtetelt sarnanevad, vaataks alustuseks hoopis ühe laserfaksi sisemusse. Kui te tulete toime Panasonicu laserfaksiga KX-F3000 (selline püstiseisev faks), võite lugeda ennast mitte kasutajaks, vaid vähemalt inseneriks.

Alustan tooneri vahetamisest, mis korraliku seadme puhul tähendab tegevust «võtta vana kassett välja, võtta karbist uus ja raputada nooltega näidatud suunas, eemaldada punasest pidemest tõmmates teip ja pista roheliste noolte suunas printerisse».

KX-F3000 toonerikomplektist puudub ainult pits konjakit, mida pärast operatsiooni võiks rahuldusega kõrist alla lasta. Seal on olemas ca A4-formaadis paberileht, millel joon ja noolekesed. Paber tuleb kuni noolekeste ja jooneni pista pärast mingi rohelise klambri lahtikeeramist vana toonerikasseti alla, sest siis pudeneb väljavõetavast kassetist jääktooner paberilehele.

Eemaldanud vana kasseti, asetanud uue kohale ja eemaldanud teibi, tuleb juhendi küljest võtta veel spetsiaalne kleeps ja katta sellega kasseti see pilu, kust teip sai äsja välja tõmmatud, kusjuures pilu asub märgatavalt ebamugavas kohas.

Kui teil peaks endal olema F3000, kleepige eelnev lõik faksi kohale seinale, vastasel korral tasuks lihtsalt tähele panna, et see kirjeldus on pikem kui eelnev korraliku laserprinteri toonerivahetus koos KX-F3000 kirumisega. Ja kui kellelgi Panasonicu fakside müüjatest peaks olema pretensioone nende seisukohtade suhtes, siis võivad nad vabalt lehes kuulutada, et nende müüdava tooneri hinna sees (209 krooni) on ka paigaldamine. Muide, tooneriga käib kaasas ka kaks «ülejäänud tooneri» korjamise karpi, mille paigaldamiseks on toodud leheküljesuurune piltmõistatus, mille esmakordse lahendamise järel on keskmine kontorikasutaja kindlasti üsna korstnapühkijasarnane. Loomulikult võib iga ekraanile ilmuva teate peale osta uue trumli, aga see teeb selle faksi pruukimise kindlasti veidi kulukaks.

Ma pean küll vahele märkima, et kui hooldus välja arvata, käitub F3000 igati asjalikult, rääkimata BürooEksperdi müüjatest kes tegid kõik endast sõltuva, et ma selle faksi ostaks. Me panime faksi leti peal pulkadest kokku ja testisime igapidi, nii et probleeme aimasin ka enne ostmist. Aga mul hakkab neist kahju, kui mõtlen sellele, et kui ma peaks mingil põhjusel emigreerima, hakataks kõikide pisimuredega kauplusesse pöörduma.

Kõrgekvaliteedilise laserprinteriga on lugu täpselt samasugune. Mis saab siis, kui printeriga ostes kaasatulnu otsa saab/ära kulub? Ja kaua see kulumine aega võtab? On mul odavam kutsuda spetsialist toonerit vahetama või seda ise teha, tõsi küll veidi kallima toonerikassetiga? Ma ei tahaks, et keegi seda võtaks kui rünnakut tooner-ja-trummel-eraldi-printerite pihta, küsimus on lihtsalt selles, kuidas see asendamisprotsess on korraldatud. Kui teile tõestatakse, et kõik see ka järgmisel kontoritehnika eest vastutajal ilma valget särki määrimata ja kruvikeerajat pruukimata õnnestub, lisaks tooner-trummel-koos-lahendusest odavam on, pole viga. Kõike on võimalik teha kaine insenerimõistusega ja korralikult, aga ka jäädavalt tuksi keerata.

Mis aga otseselt puutub heasse printerisse, siis ärge kindlasti unustage kahte asja: PostScript ja Ethernet. Esimene on printerikeel, teine võrgustandard. Esimene tähendab printerite-dokumentide maailmas sama mis Word ja Excel keskmisele kontorirotile. Teine tähendab seda, et kõik kasutajad saavad printeri võrgust kiiresti ja kergesti kätte. Lühidalt, kui olete arvutisüsteemi eest vastutav nagu mina, minge veidi kallimat aga kindlamat teed mööda -- kindlustage endale ja kasutajatele hea elu.

Jaga lugu:
Hetkel kuum