9. oktoober 1996
Jaga lugu:

Lühiuudised

1. oktoobri seisuga oli rahandusministeeriumi andmeil riigieelarvesse laekunud 9,4 miljardit krooni, mis moodustab tänavuseks planeeritud eelarve tuludest 70,98 protsenti.

Üheksa kuu andmed riigieelarvesse laekunud maksude ja muude tulude kohta lubavad väita, et 1996. a riigieelarve tulude plaan täidetakse, ütles rahandusministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Aili Ohlau. Tulude proportsionaalse lae-kumise korral pidanuks eelarve täitumus olema 75 protsenti, lisas ta.

Eelarve suurima tuluallika -- käibemaksuna -- laekus 3,61 mld krooni (69% plaa-nitud tuludest). Käibemaksu laekumine küll suurenes septembris senisega võrreldes oluliselt (0,5 mld krooni võrra), kuid mahajäämus on veel märgatav, ütles Ohlau.

Aktsiise oli 1. oktoobriks laekunud 1,19 mld krooni ehk 63% aasta tuludest.

Kui piirituselt ja viinalt makstavad aktsiisid on endiselt suure alalaekumisega (52%), siis õllelt ning veinilt ja konjakilt on laekunud aktsiise planeeritust märkimisväärselt rohkem -- vastavalt 99% ning 131%, ütles Ohlau.

1995. a laekus üheksa kuuga riigieelarvesse planeeritud tuludest 72,2% ja 1994. a 71,5%. BNS

Erastamisagentuuri (EEA) nõukogu andis kolmapäeval haruldaste muldmetallide tootjale RASile Silmet õiguse avada Hoiupangas 7,5 miljoni kroonine akreditiiv toorme ostmiseks.

EEA nõukogu esimees Andres Lipstok ütles kolmapäeval pressikonverentsil, et Silmet taotles luba kommertspandiks avada akreditiiv Hoiupangas, et viia lõpule oma toorainetarned.

Erastamisagentuuri peadirektori Väino Sarneti sõnul on Silmeti erastamisel tähtis, et ettevõtte tegevus jätkuks. Sarnet ütles, et lähiajal teeb EEA valitsusele ettepaneku kustutada Silmeti need maksuvõlad ja viivised, mis on tekkinud enne 1995. a. Ettevõtte enda andmeil väheneks Silmeti maksukoormus sel juhul 53 mln krooni võrra. Erastamise teine etapp algab Sarneti sõnul ilmselt oktoobris ning optimistliku plaani järgi peaks Silmeti 66% aktsiate erastamise leping sõlmitama detsembris. BNS

Eile langetas erastamisagentuuri nõukogu otsuse kuulutada oktoobri lõpus novembri alguses välja RASide Liviko ja EMEX viie protsendi aktsiate avalik müük.

Erastamisagentuuri avalike suhete osakonna juht Marko Kadanik selgitas, et põhimõtteliselt sarnanevad Liviko ja EMEXi aktsiate müügi tingimused varem toimunud ettevõtete vähemusaktsiate müügi tingimustega.

Müük toimub kirjaliku enampakkumise teel ja selle korraldaja on väärtpaberite keskdepositoorium.

Aktsia nominaalhind on nii EMEXil kui Livikol 10 krooni.

Liviko turundusdirektor Peeter Pallo teatas, et viie protsendi aktsiate müük ei näita ega ütle firmale endale tegelikult midagi. «Eks need aktsiad ostetakse ära, kuid viis protsenti on siiski liiga vähe, et sellest midagi järeldada,» lausus Pallo.

Ta märkis, et riigile jääb kätte veel 95% aktsiaid ja tegelikult on palju tähtsam, mida nendega ette võetakse. «See eeldab, et tuleb langetada poliitiline otsus, kas enamus jääb riigile või antakse see käest ära,» rääkis Pallo. ÄP

Praegu erastamisel olev Eesti Merelaevandus kanti teisipäeval äriregistrisse, mille tulemusel sai riigiaktsiaseltsist (RAS) aktsiaselts (AS).

Ettevõtte äriregistrisse kandmisega viis Eesti Merelaevandus oma põhikirja kooskõlla äriseadustiku nõuetega, teatas ettevõtte pressiesindaja Tiit Roosileht. BNS

Suvel suurenes Eestis nõudlus kasvava metsa järele, kuid sügisel on kokkuost taas pidurdunud, kuna ekspordivõimalused on Skandinaavia turgude suletuse tõttu madalseisus.

ASi Mets & Puu logistik Hillar Väravas ütles, et met-saoksjonid on sel sügisel alles ees, kuid on toimunud juba ka paar läbikukkunud väljamüüki.

Samas on Metsa & Puu ekspordimaht Väravase sõnul stabiilne, kuna firmal on pikaajalised lepingud.

Eesti suurim paberipuud kokku ostev firma AS Lumiforest on kokkuostu vähendanud ligi kümme korda ning Eestis on tekkinud kogu paberipuidu ekspordi kriis.

Euroopa ühe suurema kontserni, Soome Enso OY, kellele kogu Lumiforest kuulub, Baltikumi ostudirektor Anti Ahven ütles, et paberipuidu hind langeb, kuna Eestis peaaegu puudub vajadus paberipuu järele. Ta ennustas kokkuostu hoogustumist hilissügisel.

Puidutööstus oli möödunud aastal Eesti olulisemaid ekspordiallikaid. BNS

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet nimetas ebareaalseks peaminister Tiit Vähi plaani pärast riigimonopolide erastamist kaotada 1998. aastal majandusministeerium.

«Väga tugeva poliitilise tahte korral võib seda saavutada, kuid riigimonopolide erastamise puhul on tegemist siiski väga läbimõtlemist nõudvate protsessidega ja ma ei tea, kas selline kiirustamine on otstarbekas,» ütles Sarnet.

Erastamisagentuuri nõukogu esimees Andres Lipstok ühines Sarnetiga. Ta lisas, et majandusministeeriumi likvideerimise korral tuleb enne täpselt defineerida ministeeriumide funktsioonid, kes võiksid majandusministeeriumi ülesanded üle võtta. ETA

Erastamisagentuuri nõukogu jõudis seisukohale, et maa ostueesõigusega erastamise kiirendamiseks on lisaks valitsuse määrustele tarvis uut seaduseelnõu.

Erastamisagentuuri nõukogu koostas kümnest parandusettepanekust koosneva maareformi lahendusprojekti, mille ta esitab kahe nädala jooksul valitsusele, vormistatuna seaduseparandusena, ütles erastamisagentuuri nõukogu esimees Andres Lipstok.

Erastamisagentuuri nõukogu arutas kolmapäeval maareformi käiku ja jõudis järeldusele, et see pole bürokraatlike takistuste tõttu edenenud ootuspäraselt.

Seni on maade erastamiseks sõlmitud vaid 43 lepingut, teatas Lipstok. «Maareformi tegelikud tulemused on oodatust tunduvalt halvemad,» märkis ta.

Erastamisagentuuri nõukogu arvamus ja kokkuvõte maareformi käigust on Lipstoki hinnangul minoorne. «Olukord on nadi,» võttis ta erastamisagentuuri nõukogu hinnangu kokku.

Valitsus kiitis eelmisel neljapäeval heaks kaheksa maareformi kiirendavat dokumenti, sealhulgas ostueesõigusega ja enampakkumisega erastamise korra. Valitsuse kinnitatud korrad täpsustavad maa võimalikku erastamist olemasolevate kaartide alusel ja peavad lihtsustama maareformi käiku. BNS

Teisipäeval andis majandusminister Andres Lipstok Saksamaa kodanikule, Eesti erastamisagentuuri nõunikuna töötanud Herbert Schmidtile teenete eest Eesti majanduse ees üle autasu.

Schmidt pälvis Eesti Vabariigi autasu Valge Tähe kolmanda klassi teenete märgi. ÄP

Pankrotiohus Saaremaa forellikasvatusfirma ASi Baltic Sea Food suurim võlausaldaja on Hansapank 1,3 miljoni kroonise võlanõudega.

Saare maakohtu esindaja ütles, et Baltic Sea Foodi vastu esitas pankrotihagi Harjumaa firma AS Fortur.

Lisaks Hansapangale on võlanõuded Baltic Sea Foodi vastu esitanud ka Lõuna-Eesti firma AS Peipus Fish, kelle nõue ulatub 563 515 kroonini, ja ettevõtte töötajad.

Kogu käibevara on Baltic Sea Food Saaremaa ajalehe Meie Maa andmetel pantinud Hansapangale.

Baltic Sea Food kuulub Soome kapitalile. BNS JOHN DEERE tuleb Eestisse

Lätis ja Leedus kanda kinnitanud tuntud USA põllumajandustehnika tootja John Deere avab esmaspäeval esindused Jõgevamaal Kassinurmes ja Paides, kus hakatakse müüma ja hooldama põllumajandusriistu.

Tallinna esinduse kaudu hakatakse müüma väikeseid muruniidukeid, haljastuse hooldusmasinaid ja ehitusmasinaid.

John Deere'i esindaja Eestis Ain Kooskora ütles, et mõte John Deere'i toodangut vahendada tuli seoses Eesti talupidajate nõudmisega kvaliteetsete põllumajandusriistade järele. Tema sõnul on John Deere'i toodang seni Eesti turul olnud toodetest ehk kvaliteetseim.

John Deere pakub põllumeestele uudseid otsekülviseadmeid, mida pole seni Eestis nähtud. Otsekülviseadmega on võimalik külvata kohe pärast koristust. See võimaldab majanduslikult kokku hoida.

Enne Eestisse tulekut kogus USA firma kogemusi Leedu ja Läti turul. «Käisime Lätis ja Leedus esinduste ja toodanguga tutvumas, meile jättis see väga hea mulje,» rääkis Kooskora.

Kooskora esindab John Deere'i toodangut koos Jõgevamaal tegutseva äripartneri Christoph Hamkensiga. Kooskora ja Hamkens on tegelenud kasutatud põllumajandustehnika müügi ja hooldamisega. Kontaktid John Deere'iga tekkisid neil läbi firma Saksamaa esinduse. ÄP

Pärast 11. septembri Äripäevas (nr 158) ilmunud artikli «Ovekor sai Nestlé esindajaks» ilmumist on selgunud, et erinevalt artiklis väidetule, on Nestlél Eestis kaks esindajat, OÜ Rikantor ja AS Ovekor. Rikantor on olnud emafirma Nestlé World Trade Corporation ametlik esindaja alates aasta algusest. ASil Ovekor ei ole Nestlé ainumüügiõigust Eestis. ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum