- Eks me põhimõtteliselt midagi ikka leiame. Kui aga tahame täpsemaid andmeid, siis oleme kasutanud turu-uuringu firmasid. Suures plaanis saab statistikast suundi ja trende ikka jälgida.
Riigi statistikaamet ei saagi vist teistsugune olla, kui ta praegu on. See statistika vorm, mida nõutakse ja kuidas firmad seda peavad esitama on selline, millest ei saa ehk välja lugeda kõiki andmeid, mida oleks vaja järelduste ja otsuste tegemiseks. Võib-olla peaks aruandlust mingite lõikude osas täpsemaks muutma.
Kui statistikaamet teeb oma järeldusi firmade andmete põhjal -- ma ei tea täpselt, mille alusel nad veel oma järeldusi teevad --, siis on alust kahelda just firmade andmetes. See ei anna Eesti majandusest tegelikku pilti. Avestatud pole neid firmasid ja struktuure, kes teistmoodi kauplevad ja statistikat ei esita.
Infoallikana on läbi käinud veel tolliinfo -- palju on kaupu sisse toodud ja välja viidud.
- Statistika aastaraamatuid kasutame me küll. Sealt leiab kaubakoguste kirjelduse, mida meil on vaja igapäevases tegevuses teada.
Statistikaameti statistikas esineb vigu. Hiljuti lugesin kogumikku, mille andmed saavad olla pärit vaid statistikaametist ja seal võis minu arvates esineda faktivigu. Kuna mul praegu muid andmeid pole, ei saa ma seda kindlalt väita ega ka ümber lükata. Vahel on täiesti selge, et andmed pole õiged. Tendentside hindamisel statistikaameti andmed igal juhul kõlbavad.
Vajalikku infot saame ka oma klientide küsitlemise teel. Kogu äriline sfäär ise -- igapäevane äriline suhtlemine -- on infoallikas. Kohalik Pärnu tolliinfo on samuti selline, millele saab toetuda.
Üldiselt oleme harjunud usaldama neid andmeid, mida me kätte saame ja kui tekib küsitavusi, siis lihtsalt küsime üle.
Kõige usaldusväärsemaks peame muidugi andmeid, mida me ise oma klientide käest küsime.