Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kalapüük basseinist

    Kotka kalakasvatus koosneb neljast suuremast ja 28 väikesest kalamaimude tarbeks rajatud basseinist. Basseinist õngitsedes võib ära unustada hirmvarajase ärkamise. Hoolimata kellaajast on püük alati tulemusrikas.
    Valida saab nelja liigi vahel: vikerforell, tuur, haug ja karpkala. Õnged ja sööt on kohapeal tasuta, maksma peab vaid püütud kalade kilode pealt. Üsna suitsuahju lähedal võib värskes õhus ka lõkke üles teha ning piknikut pidada.
    Kalakasvatust rentiva firma omaniku Gennadi Pletnjovi sõnutsi on plaanis hakata kalu tulevikus ise taastootma, siiamaani on kalamaimud eri firmadelt sisse ostetud.
    Kalaameti kalakasvatuse ja taastootmise spetsialisti Leelo Kuke sõnul on Harjumaa keskkonnaosakonnal ja kalaametil aga kalakasvatuse rentija ASiga Enofest suuri probleeme. Enofest tegutseb registreerimata ja ei esita majandusandmeid, samuti puudub tal veekasutusluba, kurdab Kukk.
    Harjumaa keskkonnaosakonna veeosakonna spetsialisti Anne Valmi sõnutsi ei tea ta Enofestist midagi, nende viimased dokumendid on vormistatud eelmise rentijaga, ASiga Majak.
    Enofesti omaniku, endise sõjaväelase Gennadi Pletnjovi väitel on kalakasvatusel probleeme aga hoopis vallavalitsusega, kes ihub hammast kalakasvatuse peale ning eelpool mainitud pretensioonid on ammu lahendatud.
    Enofest on rentinud suured kalabasseinid praeguselt kalakasvatuse ja maa omanikult, majandusministeeriumilt.
    Kevadel otsustab majandusministeerium, kellele ta müüb kalandusettevõtte.
    Erastamises lubab osaleda ka Pletnjov. «Kõigepealt tuleb muidugi firma ja maa erastada ning siis on mõtet ka ettevõtet arendama hakata,» nendib ta. Pletnjov tahab kalamajandist teha näiteks turismitalu või ehitada basseinide äärde motelli.
    «Meil käivad ka sellised prominendid nagu Edgar Savisaar ja Mart Laar,» uhkustab Pletnjov. Kliendid leiavad kalakasvatuse üles sõprade ning tuttavate kaudu.
    Kalaäri külastatavus on Pletnjovi sõnul väga suur. «Suviti on meil siin mõnel õhtul 50--60 autotäit inimesi,» räägib ta. Lisareklaami kasvatus ei vaja. Siis ei jõuaks kõiki kliente teenindada, kardab omanik.
    Teistel kalakasvatustel Eestis enamasti nii hästi ei lähe. Kalaameti spetsialisti Leelo Kuke sõnul pole kalakasvatuste majanduslik olukord just kiita. Nõukogude ajast praeguseks erakätesse läinud kalamajandid on oma suure mahu tõttu väga ebamajanduslikud.
    «Suures majandis on tavaliselt kaadrit liiga palju ja enamik kalabasseine töötab elektripumpadel. Majandite kulud tõusevad koos elektrihinnaga,» selgitab Kukk. Efektiivsem oleks kasutada isevoolavaid süsteeme ja vähendada töötajate arvu, selgitab Kukk.
    Kaheksakümnendatel aastatel kiiresti arenenud majandusharu on viimasel ajal järsult vähenenud.
    Eriti torkab langus silma võrreldes soomlastega, kellel on kalaäri Eestist tunduvalt populaarsem. Samuti ei taha eestlaste metsarohelust armastav hing betoonbasseinide äärde kalu püüdma minna. Seetõttu saavutaks suurema populaarsuse kindlasti kalastustalud, milliseid Eestis on aga veel üksikuid.
    Kõigest hoolimata tegutsevad kalapüüdmisteenust pakkuvad ettevõtted Eestis siiski edasi. Kotka kalakasvatuse sarnaseid kalaärisid on Eestis kalaameti andmetel kolm.
    Leelo Kukk tõdeb, et kindlasti on neid rohkemgi, kuid paljud ei registreeri end ning ei reklaami sedalaadi teenust. Vähene reklaam võib olla põhjustatud kalavarguste kartusest.
    Leelo Kuke väitel tõuseb vähehaaval kala populaarsus ning suureneb turuosa. Kuke sõnade kohaselt peaks iga kalakasvatus tuntuse tõstmiseks oma imago looma, mida täna peaaegu et ei olegi olemas.
    «Mida enam me püüdleme Euroopa poole, seda vähem populaarseks muutub liha,» lisab Kukk.
  • Hetkel kuum
Isamaa on hästi kapitaliseeritud … taskupartei
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erakonnad peavad tegutsema läbipaistvalt ja avatult, vastasel juhul ei saa neid pidada usaldusväärseks, sest poliitikat varjab saladuseloor ning kasvab korruptsioonirisk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow, Nasdaq ja S&P 500 languses: kolmapäeva turuülevaade
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Kolmapäeval sulgus turg ülemaailmse langusega. Kaevandusgigantide ühinemisplaan ebaõnnestus ja koerapiltidega meemimüntide populaarsus kasvab mühinal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Mudel, mis toob sinu muudatuste edu seitse korda lähemale
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Kas sinu ettevõtte muudatused kukuvad läbi tehniliste komplikatsioonide või eesmärkide mittesaavutamise pärast? Miks on täna keeruline muudatusi juhtida? Äripäeva Juhtimiskooli raadiosaade pakub vastuseid!
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Rehvimüüja: inimesed on sel aastal laisad rehvide vahetajad
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Kevadine rehvivahetuse hooaeg on veninud, küsimus on miks?
Leedu valitsus kavatseb ajutist pangamaksu pikendada Mullu koguti 250 miljonit
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Leedu valitsus kiitis heaks eelmisel aastal kasutusele võetud ajutise pankade solidaarsuspanuse pikendamise veel üheks aastaks, mis oli mõeldud kaitserahastuse lisaallikaks, kirjutas Verslo Žinios.
Politseist Ida-Virumaa oligarhiks: Nikolai Ossipenko ajas äri, nagu on kombeks Venemaal Lisatud prokuröri kommentaar
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.
Eile meie seast lahkunud Nikolai Ossipenko kasutas kohalike poliitikute enda lõa otsas hoidmiseks jõulisi ning seadusi rikkuvaid meetodeid, kuid see tagas endise miilitsa ja politseiniku Ossipenko kommunaaläridele kasumi ning välistas konkurentsi hangetel.