Kotka kalakasvatus koosneb neljast suuremast ja 28 väikesest kalamaimude tarbeks rajatud basseinist. Basseinist õngitsedes võib ära unustada hirmvarajase ärkamise. Hoolimata kellaajast on püük alati tulemusrikas.

Valida saab nelja liigi vahel: vikerforell, tuur, haug ja karpkala. Õnged ja sööt on kohapeal tasuta, maksma peab vaid püütud kalade kilode pealt. Üsna suitsuahju lähedal võib värskes õhus ka lõkke üles teha ning piknikut pidada.

Kalakasvatust rentiva firma omaniku Gennadi Pletnjovi sõnutsi on plaanis hakata kalu tulevikus ise taastootma, siiamaani on kalamaimud eri firmadelt sisse ostetud.

Kalaameti kalakasvatuse ja taastootmise spetsialisti Leelo Kuke sõnul on Harjumaa keskkonnaosakonnal ja kalaametil aga kalakasvatuse rentija ASiga Enofest suuri probleeme. Enofest tegutseb registreerimata ja ei esita majandusandmeid, samuti puudub tal veekasutusluba, kurdab Kukk.

Harjumaa keskkonnaosakonna veeosakonna spetsialisti Anne Valmi sõnutsi ei tea ta Enofestist midagi, nende viimased dokumendid on vormistatud eelmise rentijaga, ASiga Majak.

Enofesti omaniku, endise sõjaväelase Gennadi Pletnjovi väitel on kalakasvatusel probleeme aga hoopis vallavalitsusega, kes ihub hammast kalakasvatuse peale ning eelpool mainitud pretensioonid on ammu lahendatud.

Enofest on rentinud suured kalabasseinid praeguselt kalakasvatuse ja maa omanikult, majandusministeeriumilt.

Kevadel otsustab majandusministeerium, kellele ta müüb kalandusettevõtte.

Erastamises lubab osaleda ka Pletnjov. «Kõigepealt tuleb muidugi firma ja maa erastada ning siis on mõtet ka ettevõtet arendama hakata,» nendib ta. Pletnjov tahab kalamajandist teha näiteks turismitalu või ehitada basseinide äärde motelli.

«Meil käivad ka sellised prominendid nagu Edgar Savisaar ja Mart Laar,» uhkustab Pletnjov. Kliendid leiavad kalakasvatuse üles sõprade ning tuttavate kaudu.

Kalaäri külastatavus on Pletnjovi sõnul väga suur. «Suviti on meil siin mõnel õhtul 50--60 autotäit inimesi,» räägib ta. Lisareklaami kasvatus ei vaja. Siis ei jõuaks kõiki kliente teenindada, kardab omanik.

Teistel kalakasvatustel Eestis enamasti nii hästi ei lähe. Kalaameti spetsialisti Leelo Kuke sõnul pole kalakasvatuste majanduslik olukord just kiita. Nõukogude ajast praeguseks erakätesse läinud kalamajandid on oma suure mahu tõttu väga ebamajanduslikud.

«Suures majandis on tavaliselt kaadrit liiga palju ja enamik kalabasseine töötab elektripumpadel. Majandite kulud tõusevad koos elektrihinnaga,» selgitab Kukk. Efektiivsem oleks kasutada isevoolavaid süsteeme ja vähendada töötajate arvu, selgitab Kukk.

Kaheksakümnendatel aastatel kiiresti arenenud majandusharu on viimasel ajal järsult vähenenud.

Eriti torkab langus silma võrreldes soomlastega, kellel on kalaäri Eestist tunduvalt populaarsem. Samuti ei taha eestlaste metsarohelust armastav hing betoonbasseinide äärde kalu püüdma minna. Seetõttu saavutaks suurema populaarsuse kindlasti kalastustalud, milliseid Eestis on aga veel üksikuid.

Kõigest hoolimata tegutsevad kalapüüdmisteenust pakkuvad ettevõtted Eestis siiski edasi. Kotka kalakasvatuse sarnaseid kalaärisid on Eestis kalaameti andmetel kolm.

Leelo Kukk tõdeb, et kindlasti on neid rohkemgi, kuid paljud ei registreeri end ning ei reklaami sedalaadi teenust. Vähene reklaam võib olla põhjustatud kalavarguste kartusest.

Leelo Kuke väitel tõuseb vähehaaval kala populaarsus ning suureneb turuosa. Kuke sõnade kohaselt peaks iga kalakasvatus tuntuse tõstmiseks oma imago looma, mida täna peaaegu et ei olegi olemas.

«Mida enam me püüdleme Euroopa poole, seda vähem populaarseks muutub liha,» lisab Kukk.