Metsaoksjonite asemel lepingud

Metsapoliitika projektis on antud hinnang praegusele kasvava metsa müügile oksjonitel, kommenteeris majandusministeeriumi asekantsler Signe Ratso. «See oli meie nõudmine,» lisas ta. Ratso nõustus, et raielankide müük oksjonitel on tänaseks end ammendanud.

Senist kasvava metsa müüki oksjonitel on kritiseerinud ka kohalikud puiduvarujad. Nende väitel on riik nn uksetaguste kokkulepete tõttu oksjoneil kõvasti kaotanud. Enamik raielanke on ostetud alghinnaga.

Oksjonisüsteem ei ole läbi kukkunud, ütles eile metsaameti peadirektor Andres Talijärv. Kui osales paarsada firmat, oli oksjoniväline kokkulepe välistatud, rääkis ta. Tänaseks on Talijärve sõnul tekkinud kümmekond firmat, kes oksjonitel domineerivad.

«Praegu lepivad ostjad kokku omavahel, aga nad võiksid meiega kokku leppida,» tõdes Talijärv.

Kogu metsa ei jaota amet kunagi lepingutega ära, sest uutel üritajatel peab olema võimalus puidukaubandusse sisse tulla, ütles ta. Üks variant on hakata metsa müüma ka kirjalikul enampakkumisel, kinnitas Talijärv.

Sortide kaupa metsamaterjali müük tagab võimaluse ka väikeettevõtjal soovitud kogus kindlat puuliiki osta, kinnitas Talijärv. «Miks ta peab ostma kogu langi koos paberi- ja küttepuuga, kui teda huvitab üksnes sada tihumeetrit männipalki, millest aknaraami teha,» küsis metsaameti peadirektor Andres Talijärv.