Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi identsuskriis ja Norra eneseteadvus

    Rootsi on asunud põhjalikult juurdlema oma identsuse üle, ning arusaamisele jõudmine võib võtta aastaid. Identsuskriis sai alguse 10 aastat tagasi rahulikult koduteel kõndinud peaminister Olof Palme mõrvamisest, mis tähendas sinisilmsuse kokkupõrget karmi reaalsusega. 1990. a algas majanduse allakäik, mis aastail 1992--1993 süvenes ja tekitas kahtlusi heaolu igikestuses riigis, mis alles 20 aastat tagasi kuulus üksikisiku sissetuleku poolest OECD kolme juhtiva riigi hulka. Ja sellele järgneski Rootsi paljukiidetud heaolusüsteemi mõranemine.
    Kommunistliku maailmasüsteemi põrmustumise järel muutus Rootsi mudel, mis kunagi tundus nii ahvatlev, äkitselt liiga kohmakaks, kulukaks ja aegunud taagaks. Samal ajal kadus vajadus selle järele, et Rootsi oleks neutraalseks puhvriks ja vahendajaks ida ja lääne vahel. Suure tööpuudusega, känguva heaoluga ja aegunud neutraalsusega jäi Rootsil valida -- kas muutuda tähtsusetuks Euroopa perifeeriariigiks või tihendada suhteid oma kaubanduspartneritega. 1994. a novembri rahvahääletusel valiski Rootsi rahvas tühise häälteenamusega Euroopa Liiduga ühinemise.
    Paar nädalat hiljem ütles Norra samasuguse marginaalse enamusega Euroopa Liidule teist korda «ei». Ehkki ka Norra majandus oli aastail 1987--1992 teinud vähikäiku, ei olnud neil psühholoogilist surutist. Kommunismi häving ei põhjustanud mingeid erilisi läbielamisi, kuna NATO asutajaliikmena ei olnud nad kunagi pidanud end neutraalseks ega ida-lääne silla ehitajaks. Ning erinevalt rootslastest on Euroopa Liidul norralaste jaoks vähe külgetõmbejõudu. Kehtiv Euroopa vabamajanduspiirkond tagab Norra kaupadele vaba pääsu ELi turule, ning tänu naftale ja gaasile ei pea Norra kogema Rootsile omaseid majandusraskusi.
    Norra enesekindlus on suurim kui ei kunagi varem. Norralased ei väsi kiitmast oma otsust EList väljajäämisel, samal ajal kui rootslased on jõudnud oma otsust juba kibedalt kahetseda. Majanduslikult läheb Norral üliedukalt, Rootsil on aga täielikuks toibumiseks veel aega vaja. Töötus hõlmab Norras 4,7% aktiivsest rahvastikust ning Rootsis peaaegu kaks korda rohkem -- 8,4%. Norra naftatuludele toetuv eelarve on 3,8 protsendiga plussis, Rootsi aga maadleb valuutaliitu pääsemiseks vajaliku 3protsendilise defitsiidi saavutamisega.
    Norra ainus probleem on, et mitte kõik ei jaga EList väljajäämise vaimustust. Ärimehed teavad hästi, et riigi majandus sõltub ekspordist ja on tsüklilise arenguga, mis tähendab, et ajuti on langus vältimatu. Kalatöötlejad pole rahul ELi tollitariifidega ning kalurid kurdavad Iiri ja Shoti konkurentide kaubandustõkete pärast. Norra valitsuskoridorides kõneldakse aga kahjutundega sellest, et EList väljajäämisega ei saa Norra mõjutada endale oluliste majandusotsuste tegemist ning Euroopa tulevikku. © THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1996
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
OPEC+ kärbib naftatootmist oodatust rohkem
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.