16. oktoober 1996
Jaga lugu:

Valitsus surub aktsiisitõusu

Näiteks kui autobensiini aktsiis on praegu 1,20 krooni liitrilt, siis uuel aastal oleks see 1,80 krooni. Arvestades juurde käibemaksu, tõuseks bensiiniliitri hind seega 70 sendi võrra.

Täiendavalt laekuv raha läheks 100 miljoni krooni ulatuses teede remondiks ning 50 miljoni krooni ulatuses raudteede remondiks. Kokku on valitsus planeerinud järgmisel aastal raudteede remondiks 103 miljonit ja riigimaanteede remondiks 551 miljonit krooni.

Mootorikütuse ja -õlide 50protsendilist aktsiisitõusu on rahandusministeerium juba arvestanud ka 1997. aasta riigieelarve koostamisel.

Opmann märkis, et kuna 1995--1996 kasutada olnud 90 miljoni kroonine maailmapanga laen on otsas, tuli valida, kas võtta uus laen või finantseerida teede remonti aktsiisi tõusust laekuva rahaga. Valitsus eelistas aktsiisi tõusu.

Lisaks pidas rahandusministeerium Opmanni sõnul silmas ka vajadust ühtlustada Eestis rakendatavad mootorikütuseaktsiisi määrad järk-järgult Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatavate miinimummääradega. 1993. aasta 1. jaanuarist on Euroopa Liidus näiteks autobensiini minimaalne aktsiisimäär 4,37 krooni liitri kohta.

«Seega ei ole käesolev eelnõu Euroopa Liidu nõuetega kooskõlas, kuid kohest 3--4kordset aktsiisimäära tõstmist ei pea rahandusministeerium Eesti praegust elatustaset arvestades õigeks,» rääkis Opmann.

Viidates rahandusministri pidevale soovile kõike Euroopa Liidu direktiividega ühtlustada, päris parempoolne Vootele Hansen: «Millal on valitsusel kavas ühtlustada palga alammäär?» Opmann avaldas vaid lootust, et 4--6 aasta jooksul tõusevad ilmselt ka palgad.

Kui sama küsimust olid korranud keskerakondlane Liina Tõnisson, koonderakondlane Ülo Uluots jt, Opmann ärritus. Ta lubas, et kui mootorikütuse aktsiisi tõstmine tuleb riigikogus teist korda arutlusele, annab ta ka vastuse küsimusele, milline on 100 liitri bensiini ja keskmise palga suhe Eestis ja Saksamaal.

Jaga lugu:
Hetkel kuum