Ladustamine on logistilise ahela üks osa. Kaupade ladustamise vajadus on üldjuhul tingitud järgmistest eesmärkidest:

- tootmis- ja transpordikulude vähendamine;

- nõudluse ja pakkumise ajaline tasakaalustamine;

- tootmise abifunktsioo-nide täitmine (jahutamine, laagerdamine);

- müügi toetamine (ladu kliendi lähedal võimaldab kaupade kiirema kohaletoimetamise).

Lao tüüpilisteks funktsioonideks kauba käsitsemisel on säilimine, voogude ühitamine, kaubakäsitsusühikute muutmine ja komplekteerimine. Mõned aastad tagasi hakkas Euroopas levima termin calue added logistics (väärtust lisav logistika). Selle kontseptsiooni kohaselt võiksid logistilise ahela erinevad lülid anda midagi juurde ka kauba väärtusele, mitte ainult hinnale. Näiteks saab ladudes kui materjalivoo peatumiskohtades lisada tootele teistest tehastest saabuvaid detaile või sooritada müügieelset ettevalmistust.

Lao tehnoloogiaskeemi projekteerimiseks on eelnevalt vaja välja töötada kogu logistiline ahel (olgu see siis han-ke-, tootmis- või jaotuslogistika), teha selgeks lao funktsioonid selles ja otsustada, kas ladu on ikkagi vaja. Üldjuhul ladustamine ei paranda toote omadusi (v.a näiteks alkoholitööstus), vaid tõstab selle hinda. Läbi tuleb mõelda mitmed olulised lao tööd mõjutavad faktorid:

nladu läbivate materjalivoogude maht lähitulevikus (sh taara);

- laos ladustatavad materjalimahud;

- kasutatavad aluste- ja pakenditüübid;

- kaupade vastuvõtt ja väljastamine (tsentraalne jaotussüsteem, kliendid tulevad ise kaubale järele jne);

- kauba iseloomust tulenevad eritingimused;

- lisafunktsioonid.

Kui eeltöö on tehtud, võib alustada lao tehnoloogiaskeemi koostamist. Hästi tehtud tehnoloogiaprojektis peavad olema ära näidatud ruumide mõõtmed ja paigutus, kasutatav inventar ja tehnika, kaupade paigutus laos, komplekteerimisringid, laosisene infoskeem ja liiklusskeem territooriumil. Lisaks tuleb ette näha laiendusvõimalused, kuna ladu läbivad kaubamahud võivad edaspidi suureneda. Ladu peab säilitama efektiivse töö ka pärast laienduste tegemist.

Mida peaks arvestama oma lao planeerimisel? Ladustamiskulude osatähtsus võib firma logistikakuludest moodustada mõnikord põhilise osa. Sellest tulenevalt peavad kõik ladustamisega seotud toimingud olema korraldatud optimaalsete kulutustega. Alljärgnevalt on toodud mõned näpunäited, mis aitavad vähendada materjali käsitsemisele kuluvat aega laos ja muudavad seega kogu protsessi efektiivsemaks.

Kaubad paigutatakse lattu nende vajamise tõenäosust arvestades. Selleks koostatakse nn ABC-analüüs, mille abil uuritakse ühe või teise kaubanimetuse vajamise sagedust. Sagedamini tellitavad ehk A-kaubad paigutatakse laos väljapääsu lähedusse, teised kaubad lao kaugematesse tsoonidesse. Nii luuakse olukord, kus tellimuse komplekteerimiseks on vaja läbida tunduvalt lühem marsruut ja lao kaugematesse nurkadesse ei ole tavaliselt vaja minna.

Komplekteerimine toimub komplekteerimislehe alusel. Vajatavate toodete järjestus lehel on täpses vastavuses toodete järjestusega laos. Kui võtta kasutusele ka aadressisüsteem, siis saavutatakse suurem töökiirus ja välditakse kaupade mitteleidmisest tulenevad vead.