• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankroti väljakuulutamine muutub raskemaks

    Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi sõnul on teravamad probleemid tekkinud pankroti väljakuulutamisega, mis on praegu lihtne ja kiire protseduur, kus keegi tagajärgede eest ei vastuta. Tööstus- ja pangandusringkonnad ning pankrotihaldurid ja kohtunikud on jõudnud seisukohale, et pankrotimenetluse algatamine peab olema väga põhjalikult läbi kaalutud ja algatamise protseduur peab erinema tavalisest tsiviilvaidluse algatamisest, rääkis Liiv.
    Nüüd arutab õiguskomisjon, kas tuleks nõude suurus siduda firma omakapitali suurusega, määratlemaks, millal üldse oleks võimalik pankrotimenetlust algatada. See väldiks Liivi sõnul praeguseks kujunenud olukorda, kus põhjendamatult algatatud pankrottidega tekitatakse ettevõtjatele suuri kulutusi.
    «Kohtus on algatatud mitu pankrotti, kus nõue on sada korda väiksem kui firma omakapital,» rääkis Liiv. «Näiteks Dvigateli, Marlekori, Talleksi juhtum, need olid väga selgelt ainult selleks, et firma tegevust häirida.»
    Kuritegelikust pankrotihalduri tegevusest rääkides viitas Liiv Luunja riigimajandile, kus algatati pankrot, müüdi varasid, kuigi hiljem tuli ilmsiks, et pankrotiseisu ei olnudki.
    Praegune seadus ei reguleeri selgelt ka pankrotimenetluse lõpetamist. Kui nõude summa on kinni makstud, peaks menetlus automaatselt lõppema, ent Liivi sõnul on juhtumeid, kus nõude esitanu viivitab summa väljavõtmisega või ei tule kohtuistungile, kus on arutusel pankroti lõpetamine menetluse raugemise tõttu. Sellist viivitamist uus seadus ei luba.
    Kehtiva pankrotihalduri tasustamissüsteemi kohaselt üritab pankrotihaldur võimalikult kiiresti ettevõtte varad realiseerida, sest siis saab ta oma tasu kätte. Uus tasustamiskord tahab panna pankrotihaldureid läbi kaaluma firma säilitamis- ja saneerimisvõimalusi. «Sageli on firmal vaid ajutised raskused ja kui anda hingetõmbeaega, siis ettevõte kosub ja saab uuesti jalgadele,» lausus Liiv.
    Uus seadus muudab ka nõuete rahuldamise järjekorda. Praegu on kõik pandiga tagatud nõuded esikohal, uues seaduses on kirjas, et esikohal on pandiga tagatud nõuded, välja arvatud kommertspandiga nõuded.
    Pangaliit on avaldanud selle seadusemuudatuse vastu tõsist protesti ja on ähvardanud, et seadusemuudatuse jõustumise korral kaob pankadel soov praegu levinud kommertspandi aktsepteerimiseks.
    Liivi sõnul tuleb sätestada mingi tähtaeg, mille jooksul kommertspant tavalisest pandireast välja tuuakse. «Seda saab teha alles siis, kui hüpoteegisüsteem on tõsisemalt käivitunud,» lisas ta.
    Uut pankrotiseadust hakkab riigikogu menetlema novembri algul.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrei Korobeinik: Eesti provintsilinn muutub Baltimaade oluliseks keskuseks
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnu suudab peagi teenindada rahvusvahelist lennuliiklust, linna läbivad Via Baltica ja tulevikus ka Rail Balticu raudtee, mis muudab provintsilinna tundmatuseni, kirjutab Keskerakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Andrei Korobeinik vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Tootjahinnaindeks tõusis üle 15 protsendi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis tänavu augustis võrreldes juuliga 1,7 protsenti, aga võrreldes eelmise aasta augustiga 15,5 protsenti.
Sooman: pensioniraha voolab kinnisvarast mööda
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.
Kui kuni pooled pensioniraha välja võtjatest lubasid selle kinnisvarasse investeerida, siis reaalsus on teistsugune – elektroonikapoed on teleriostjatest pungil, kuid septembrikuine kinnisvaraturg on tavapärasest isegi rahulikum, kirjutab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman septembrikuises ülevaates.