Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi sõnul on teravamad probleemid tekkinud pankroti väljakuulutamisega, mis on praegu lihtne ja kiire protseduur, kus keegi tagajärgede eest ei vastuta. Tööstus- ja pangandusringkonnad ning pankrotihaldurid ja kohtunikud on jõudnud seisukohale, et pankrotimenetluse algatamine peab olema väga põhjalikult läbi kaalutud ja algatamise protseduur peab erinema tavalisest tsiviilvaidluse algatamisest, rääkis Liiv.

Nüüd arutab õiguskomisjon, kas tuleks nõude suurus siduda firma omakapitali suurusega, määratlemaks, millal üldse oleks võimalik pankrotimenetlust algatada. See väldiks Liivi sõnul praeguseks kujunenud olukorda, kus põhjendamatult algatatud pankrottidega tekitatakse ettevõtjatele suuri kulutusi.

«Kohtus on algatatud mitu pankrotti, kus nõue on sada korda väiksem kui firma omakapital,» rääkis Liiv. «Näiteks Dvigateli, Marlekori, Talleksi juhtum, need olid väga selgelt ainult selleks, et firma tegevust häirida.»

Kuritegelikust pankrotihalduri tegevusest rääkides viitas Liiv Luunja riigimajandile, kus algatati pankrot, müüdi varasid, kuigi hiljem tuli ilmsiks, et pankrotiseisu ei olnudki.

Praegune seadus ei reguleeri selgelt ka pankrotimenetluse lõpetamist. Kui nõude summa on kinni makstud, peaks menetlus automaatselt lõppema, ent Liivi sõnul on juhtumeid, kus nõude esitanu viivitab summa väljavõtmisega või ei tule kohtuistungile, kus on arutusel pankroti lõpetamine menetluse raugemise tõttu. Sellist viivitamist uus seadus ei luba.

Kehtiva pankrotihalduri tasustamissüsteemi kohaselt üritab pankrotihaldur võimalikult kiiresti ettevõtte varad realiseerida, sest siis saab ta oma tasu kätte. Uus tasustamiskord tahab panna pankrotihaldureid läbi kaaluma firma säilitamis- ja saneerimisvõimalusi. «Sageli on firmal vaid ajutised raskused ja kui anda hingetõmbeaega, siis ettevõte kosub ja saab uuesti jalgadele,» lausus Liiv.

Uus seadus muudab ka nõuete rahuldamise järjekorda. Praegu on kõik pandiga tagatud nõuded esikohal, uues seaduses on kirjas, et esikohal on pandiga tagatud nõuded, välja arvatud kommertspandiga nõuded.

Pangaliit on avaldanud selle seadusemuudatuse vastu tõsist protesti ja on ähvardanud, et seadusemuudatuse jõustumise korral kaob pankadel soov praegu levinud kommertspandi aktsepteerimiseks.

Liivi sõnul tuleb sätestada mingi tähtaeg, mille jooksul kommertspant tavalisest pandireast välja tuuakse. «Seda saab teha alles siis, kui hüpoteegisüsteem on tõsisemalt käivitunud,» lisas ta.

Uut pankrotiseadust hakkab riigikogu menetlema novembri algul.