• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas haridusasutuste kiire erastamine on vajalik?

    Esiteks võiks erakoolide nishsh praegusest muidugi tunduvalt suurem olla.
    Kuid teiseks, minu arvates oleks tark säilitada seda, mis kuuekümnendatel välja võideldi. Kuna inimesed ei ole paraku võrdsete võimetega, siis pole ka mõtet neid hariduse kaudu nivelleerida. See tähendab seda, et näen süvakoolidel mõtet.
    Riigil tuleks kinni maksta tüviharidus, st see haridus, mida saavad kõik õpilased kõigis Eestimaa koolides. Ja siis on koolil veel üks osa, mis annab talle eripära. Ja selle lisa võiksid kinni maksta vanemad. Juba praegu võiks teha osad koolid tasuliseks. See jätab ju ka vanemale vabaduse, kui ta tahab lapsele ainult põhiharidust, siis paneb lapse tavalisse kooli, kui aga mingit eriharidust, siis lihtsalt maksab oma otsuse kinni.
    Tegelikkuses on see nagunii nii, et kui on vaja mõnes koolis inglise keele õpetajat, siis korjatakse vanemate käest raha, sest õpetaja ei ole riikliku palgaga nõus tööle tulema.
    Kuna see toimib praegugi nii, siis tuleks ainult seadust muuta. Seaduslik tasulise osa määramise õigus annaks võimaluse ilma pingeteta pidada ja finantseerida Eesti haridussüsteemi koole.
    Praegu tekivad pinged sellest, et süvakoolid saavad oma õpetajate tasustamiseks justkui rohkem raha.
    Arvan, et põhimõtteliselt on erastamine võimalik. Aga enne kui sellel teemal asjalikumalt rääkima saaks hakata, peaks ikkagi selge olema see, milliste põhimõtete ja mehhanismidega haridust rahastama hakatakse. Kui me ühe asutuse erastame, siis see ei tähenda ju, et selle põhitegevus, kooli puhul õppetegevus, peaks toimima ainult eravahendite arvel.
    Seega, midagi loomuvastast erastamises ei ole, aga enne oleks vaja selgemalt väljendada, millised on koolide rahastamise põhimõtted pärast erastamist.
    Kui mulle saab selgemaks, mismoodi hakkab toimima kevad-suvel seoses ülikooliseaduse muutmisega päevakorras olnud nn riigi koolitustellimus ülikoolidele, kuidas seda rahastatakse, siis võib sel teemal edasi rääkida.
    Ma arvan, et haridus, kaasa arvatud ülikooliharidus, pole ainult indiviidi, üliõpilasele hüve, kes seda omandab, vaid sellest on ka ühiskonnale kasu -- selline peaks olema fundamentaalne lähenemine hariduse rahastamise probleemile.
    Seega ka ülikooli puhul, hoolimata sellest, kas ta on munitsipaal-, riigi või eraomandis, peaks rahastamine lähtuma ühiskonna ja indiviidi huvide pariteetsusest, ei tohiks aga juhtuda niimoodi, et kogu õppekulude raskus langeks üliõpilase peale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Swedbank: pool Eesti tööstusest sõltub maagaasist Toidu- ja rasketööstused suurima löögi all
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.
Maagaasi olemasolust sõltuvad veidi enam kui pooled kohalikud tööstusettevõtted, kõige haavatavamad on toidu- ja rasketööstus, paremas seisus on puidutööstus, selgub Swedbaki uuringust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.