Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas haridusasutuste kiire erastamine on vajalik?

    Esiteks võiks erakoolide nishsh praegusest muidugi tunduvalt suurem olla.
    Kuid teiseks, minu arvates oleks tark säilitada seda, mis kuuekümnendatel välja võideldi. Kuna inimesed ei ole paraku võrdsete võimetega, siis pole ka mõtet neid hariduse kaudu nivelleerida. See tähendab seda, et näen süvakoolidel mõtet.
    Riigil tuleks kinni maksta tüviharidus, st see haridus, mida saavad kõik õpilased kõigis Eestimaa koolides. Ja siis on koolil veel üks osa, mis annab talle eripära. Ja selle lisa võiksid kinni maksta vanemad. Juba praegu võiks teha osad koolid tasuliseks. See jätab ju ka vanemale vabaduse, kui ta tahab lapsele ainult põhiharidust, siis paneb lapse tavalisse kooli, kui aga mingit eriharidust, siis lihtsalt maksab oma otsuse kinni.
    Tegelikkuses on see nagunii nii, et kui on vaja mõnes koolis inglise keele õpetajat, siis korjatakse vanemate käest raha, sest õpetaja ei ole riikliku palgaga nõus tööle tulema.
    Kuna see toimib praegugi nii, siis tuleks ainult seadust muuta. Seaduslik tasulise osa määramise õigus annaks võimaluse ilma pingeteta pidada ja finantseerida Eesti haridussüsteemi koole.
    Praegu tekivad pinged sellest, et süvakoolid saavad oma õpetajate tasustamiseks justkui rohkem raha.
    Arvan, et põhimõtteliselt on erastamine võimalik. Aga enne kui sellel teemal asjalikumalt rääkima saaks hakata, peaks ikkagi selge olema see, milliste põhimõtete ja mehhanismidega haridust rahastama hakatakse. Kui me ühe asutuse erastame, siis see ei tähenda ju, et selle põhitegevus, kooli puhul õppetegevus, peaks toimima ainult eravahendite arvel.
    Seega, midagi loomuvastast erastamises ei ole, aga enne oleks vaja selgemalt väljendada, millised on koolide rahastamise põhimõtted pärast erastamist.
    Kui mulle saab selgemaks, mismoodi hakkab toimima kevad-suvel seoses ülikooliseaduse muutmisega päevakorras olnud nn riigi koolitustellimus ülikoolidele, kuidas seda rahastatakse, siis võib sel teemal edasi rääkida.
    Ma arvan, et haridus, kaasa arvatud ülikooliharidus, pole ainult indiviidi, üliõpilasele hüve, kes seda omandab, vaid sellest on ka ühiskonnale kasu -- selline peaks olema fundamentaalne lähenemine hariduse rahastamise probleemile.
    Seega ka ülikooli puhul, hoolimata sellest, kas ta on munitsipaal-, riigi või eraomandis, peaks rahastamine lähtuma ühiskonna ja indiviidi huvide pariteetsusest, ei tohiks aga juhtuda niimoodi, et kogu õppekulude raskus langeks üliõpilase peale.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.