Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas haridusasutuste kiire erastamine on vajalik?

    Esiteks võiks erakoolide nishsh praegusest muidugi tunduvalt suurem olla.
    Kuid teiseks, minu arvates oleks tark säilitada seda, mis kuuekümnendatel välja võideldi. Kuna inimesed ei ole paraku võrdsete võimetega, siis pole ka mõtet neid hariduse kaudu nivelleerida. See tähendab seda, et näen süvakoolidel mõtet.
    Riigil tuleks kinni maksta tüviharidus, st see haridus, mida saavad kõik õpilased kõigis Eestimaa koolides. Ja siis on koolil veel üks osa, mis annab talle eripära. Ja selle lisa võiksid kinni maksta vanemad. Juba praegu võiks teha osad koolid tasuliseks. See jätab ju ka vanemale vabaduse, kui ta tahab lapsele ainult põhiharidust, siis paneb lapse tavalisse kooli, kui aga mingit eriharidust, siis lihtsalt maksab oma otsuse kinni.
    Tegelikkuses on see nagunii nii, et kui on vaja mõnes koolis inglise keele õpetajat, siis korjatakse vanemate käest raha, sest õpetaja ei ole riikliku palgaga nõus tööle tulema.
    Kuna see toimib praegugi nii, siis tuleks ainult seadust muuta. Seaduslik tasulise osa määramise õigus annaks võimaluse ilma pingeteta pidada ja finantseerida Eesti haridussüsteemi koole.
    Praegu tekivad pinged sellest, et süvakoolid saavad oma õpetajate tasustamiseks justkui rohkem raha.
    Arvan, et põhimõtteliselt on erastamine võimalik. Aga enne kui sellel teemal asjalikumalt rääkima saaks hakata, peaks ikkagi selge olema see, milliste põhimõtete ja mehhanismidega haridust rahastama hakatakse. Kui me ühe asutuse erastame, siis see ei tähenda ju, et selle põhitegevus, kooli puhul õppetegevus, peaks toimima ainult eravahendite arvel.
    Seega, midagi loomuvastast erastamises ei ole, aga enne oleks vaja selgemalt väljendada, millised on koolide rahastamise põhimõtted pärast erastamist.
    Kui mulle saab selgemaks, mismoodi hakkab toimima kevad-suvel seoses ülikooliseaduse muutmisega päevakorras olnud nn riigi koolitustellimus ülikoolidele, kuidas seda rahastatakse, siis võib sel teemal edasi rääkida.
    Ma arvan, et haridus, kaasa arvatud ülikooliharidus, pole ainult indiviidi, üliõpilasele hüve, kes seda omandab, vaid sellest on ka ühiskonnale kasu -- selline peaks olema fundamentaalne lähenemine hariduse rahastamise probleemile.
    Seega ka ülikooli puhul, hoolimata sellest, kas ta on munitsipaal-, riigi või eraomandis, peaks rahastamine lähtuma ühiskonna ja indiviidi huvide pariteetsusest, ei tohiks aga juhtuda niimoodi, et kogu õppekulude raskus langeks üliõpilase peale.
  • Hetkel kuum
Kiviõli tragöödia: ärme ehita endale järgmist utoopiat
Ühiskondlik-poliitilistel põhjustel sündinud monofunktsionaalsete asulate saatus vaba turumajanduse tingimustes kipub olema nukker ning riik ei tohi seda veel nukramaks teha, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ühiskondlik-poliitilistel põhjustel sündinud monofunktsionaalsete asulate saatus vaba turumajanduse tingimustes kipub olema nukker ning riik ei tohi seda veel nukramaks teha, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Uus linnavõim vahetas välja Tallinna Hambakliiniku nõukogu ja juhi
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.
SA Tallinna Hambakliiniku nõukogu kutsus alates tänasest tagasi juhatuse esimehe Maksim Volkovi, kelle juhitud linnaasutuses paljastas audit autoritaarse juhtimise ja lepingud omadega.