24. oktoober 1996 kell 22:00

Eesti on minu jaoks väljakutse

Vastab Aulin Business Developmenti omanik Henrik Aulin

Aitasin Rootsi rahvusvahelist puidukontserniStora Merchant Eestis tütarettevõtte loomisel. Praegu müüb Stora Paberi AS paberit.

Samuti osalesin Viljandis töötava ASi Galvi ja Rootsi firma Reastolen AB koostöö loomisel. Reastolen on Taani firma Scandinavian Mobility osa, kes toodab vahendeid liikumispuuetega inimestele. Galvi valmistab Reastolenis valmistatavatele ratastoolidele tekstiilist seljatugesid.

Samuti Romoplast Taeblas, kes teeb allhanget Rootsi plastmassitööstusele. Osalen ka rahvusvahelise alumiiniumprofiilide tootja Sapa Eesti turule tuleku ettevalmistamises. Sapa avab oma müügiesinduse Eestis novembri alguses.

Hiljuti osalesin ka rahvusvahelise Inglise audiitorfirma Pannel Kell Forster projektis. Firma töötab juba Eestis, aitasin neil minna ka Soome turule. Osalesin ka Pay TV Holding S. A. toomisel Eestisse.

Mõlemad orienteeruvad Eestis müügile, mitte tootmisele ja nad võtavad tööle eestlastest juhid ning müügipersonali.

Strateegiline juhtimine toimub koostöös Rootsi juhtidega, kes käivad regulaarselt Eestis.

Põhiliselt tegelen Rootsi firmadega. Aitan tulla uuel firmal või firma tootel Eesti turule. Seega pakun oskusteavet Balti riikide ettevõtluskeskkonna kohta, taustauuringuid firmade kohta ja turu-uuringuid.

Koordineerin ka erinevaid projekte ja valmistan ette firmade esinemist erinevatel messidel. Olen ka mõne Rootsi firma esindaja Eestis.

Nõustan firmasid ka juriidilistes küsimustes ning kinnisvara ostmisel, aitan organiseerida tõlketöid.

Rootsi firmadel ei ole alati mõtet lasta mõnel oma töötajal sõita Rootsi ja Eesti vahet. Mõnikord pöörduvad minu poole ka Eesti ettevõtted, keda on Rootsi partnerid alt vedanud, näiteks jätnud raha tasumata. Siis annan ka neile nõu, kuidas raha tagasi saada.

Tahan luua tugevaid koostöösidemeid Eesti ja Rootsi firmade vahel, ühendades mõlema poole eelised, Eesti madala tööjõukulu, siinse oskusteabe ja Rootsi ekspordituru, tootearenduse ning strateegilise juhtimise.

Enamasti tulevad rootslased ja räägivad ise kogu aeg, tegelikult oleks parem kui nad kuulaksid rohkem. Keskmine rootslane ei tea Eestist mitte midagi, ainult ajalehtede vahendusel. Ajalehed müüvad aga Eestist väga moonutatud pilti, teatakse põhiliselt maffiast ja Estonia katastroofist.

Räägin rootslastele, et siinne mentaliteet on väga sarnane Rootsi omale, ainult 50 aastat erinevat süsteemi on teinud meid erinevaks. Loomulikult on ka Eesti mõõtmed teistsugused, kõik on nii väike.

Põhiline, mida ütlen, on, et Eestis on juba palju edukaid ja arenenud ettevõtteid.

Meil on nn võrkorganisatsioon, töötame projektidega. Keskmiselt töötab ühe projekti kallal 6--7 inimest.

Tegelikult oleme Aulin Business Developmentis aga kahekesi, lisaks advokaat, kes osaleb kõikide projektide juures. Erinevate projektide jaoks vajan erinevaid inimesi.

Samas on logistikamajas, kus asub meie büroo, ka tõlkebüroo ja paljundusbüroo. See on tüüpiline Rootsi konsultatsioonifirma puhul, et müües teenust, ostame ise samal ajal teistelt firmadelt teenuseid. Annan tööd väga erinevatele teenindusfirmadele.

Praegu tunnen juba täiesti Eesti süsteemi. Alguses pidin olema väga kannatlik, käima kontorites, otsima kontakte sobivate inimestega.

Sain aru, et siin on oluline käia inimeste juures, suhelda nendega ja mitte saata neile kirju.

Alustasin juba 1992. aastal ja tegin koostööd Eesti kaubandus-tööstuskojaga, Rootsi ekspordinõukoguga, Eesti metallitööliiduga, mitme firmaga.

Selles mõttes oli tol ajal kerge luua oma võrgustikku, sest igaüks oli 1990. aastate alguses huvitatud koostööst Rootsi firmadega.

Eesti ettevõtjad tahtsid teada, kuidas töötab Rootsi firma ja saada siduvaid pikaajalisi lepinguid. Suhted senise peamise majanduspartneriga Venemaaga olid väga ebakindlad. Eesti firmad otsisid stabiilsust.

Tulin Eestisse 1992. aastal, kuna Lõuna-Rootsi kaubanduskojal oli siin üks projekt. Konsulteerisime Eesti firmasid, kes vajasid igasugust oskusteavet.

Sel ajal ei toiminud siin ettevõtlus praktiliselt üldse, tööstus oli täiesti põhjas.

Oma ülikooli diplomitöö olen teinud Leedus Alfa Lavali kontserni ettevõttes, seega olin Ida-Euroopaga mingil määral tuttav.

1993. aastal otsustasin jääda Eestisse ja proovida siin omal käel firma luua. Kerge see mulle ei olnud, see oli tõeline väljakutse.

Jah, siin töötab palju Rootsi ärimehi.

Rootsi saatkonna juures asuv ekspordinõukogu koordineerib Rootsi majandusfoorumi tööd, mis koosneb siinsetest Rootsi ettevõtjatest. Paaril-kolmel korral aastas kohtume, lõunastame koos ja külastame mõnda Eestis töötavat Rootsi firmat.

Eelmisel nädalal käisime majandusfoorumi liikmetega Tallinnas Mustamäel külas ehitusfirmas Skanska. Teen ka kaastööd Rootsis ilmuvale ajakirjale Affärer. Affärer kajastab ärisündmusi Balti riikides ja teda jagatakse Rootsi firmadesse. Affäreri väljaandja on Rootsi organisatsioon Östhandels Forum, mis arendab koostööd Eesti, Läti ja Venemaa Euroopa osaga.

Olen kirjutanud Rootsi ettevõtlusest Eestis, intervjueerinud Eesti Telefoni peadirektorit Guy Sundqvisti, Rootsi firma Södra Eesti tegevdirektorit Per Jarli, TV3 majandusdirektorit Hans Tuvehjelmi jt.

Siin on palju rohkem võimalusi minuealistele kui Rootsis. Rootsi on stabiilne ühiskond. Seal ei saaks ma praegu teha selliseid asju, mis mulle huvi pakuvad. Oleksin mingil tavalisel töökohal mitmeid aastaid, enne kui võiksin tegeleda samasuguse tööga nagu praegu Eestis.

Nendele kohtadele, kus on praegu alla 30aastased noored Eestis, jõutakse Rootsis alles 40--45aastaselt.

Eestlased on ka palju rohkem kahe jalaga maa peal kui rootslased. Rootsis on kõik nii tehnologiseerunud ja keeruline, kompuutrid, Internet ja kõik sarnane. Inimeste jutudki on juba natuke imelikud, eluvõõrad.

Praegu plaanin küll veel siia jääda.

Hetkel kuum