Järgmise aasta Phare programmi poolt Eestile eraldatavast 474 miljonist kroonist läheb osa Phare detsentraliseeritud süsteemi loomiseks Eestis, mis vähendab bürokraatiat, ütles rahandusministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja asetäitja Hannes Aarma.

Alates 1991. aastast Pharelt saadud peaaegu kahte miljardit krooni oleks olnud võimalik efektiivsemalt jaotada, põhjendas Aarma detsentraliseerimissoovi.

Ka põllumajandusministeeriumi Phare töögrupi ekspert Renaldo Mändmets rääkis, et Phare abiprogramm on kohmakas ja väga reglementeeritud.

Phare abiprogramm on suunatud 11 Ida-ja Kesk-Euroopa reformiriigile, abiraha kasutamise detsentraliseeritud süsteem toimib aga ainult Ungaris ja Poolas.

Mändmets lausus, et Phare poolt lubatud raha ei saa kasutada kiirete projektide jaoks. Ta tõi näiteks Viljandimaal asuva seavabriku Ekseko ja Pärnu seavabriku keskkonnaalase ühisprojekti, mis ei ole seni käivitunud.

ASi Ekseko juhatuse esimees Andres Veide ütles, et ootas kiiremat asjade kulgu. «Projekti alustamiseks kulus kokku kolm aastat, mis pidavat olema Phare abiprogrammi kohta normaalne aeg,» lausus ta.

Väikeettevõtluse assotsiatsiooni välissuhete juht Riina Altpere rääkis, et nemad ei saanud Pharelt üldse raha, kuna nende ettepanekuid peeti liiga äriliseks.

Assotsiatsioon taotles Pharelt raha Eesti ääremaadel töötutele ettevõtluskursuste korraldamiseks. «Omandatud teadmistega võiks töötu asutada väikefirma,» selgitas ta.

Põllumajanduse ja väikeettevõtluse toetamine kuuluvad regionaalse arengu all Phare abiprogrammi prioriteetide hulka. 1997. aasta abirahast läheb 1/3 avalikule sektorile, 1/3 infrastruktuuri arendamisele ja 1/3 Euroopa Liiduga integreerumisele.