Riigi maksuameti juriidilise osakonna asejuhataja Raivo Voidi sõnul võis maksukorralduse seaduse jõustumisest 6. jaanuaril 1994. a vaieldamatus korras sisse nõuda vaid maksuvõlga.

Tähtajaks riigile üle kandmata üksikisiku tulumaksu vaieldamatus korras sisse nõuda maksuhalduril õigust ei olnud, märkis Voit.

Nii võiski juhtuda, et kui tööandja pidas üksikisiku tulumaksu töötaja brutopalgast kinni, aga seda riigieelarvesse üle ei kandnud, võis teda selle eest üksnes trahvida summa ulatuses, mis on võrdne ülekandmata summaga. «Maksu ennast sisse nõuda aga ei saanud,» rääkis Voit.

Pretsedendi lõi riigikohus 1995. a lõpus ühe loteriivõitude pealt makstava üksikisiku tulumaksu vaidlusega.

«Kohus ei vaidlustanud, et isiku käest on tulumaks sisse nõutud, aga riigieelarvesse seda üle ei kantud. Tulemuseks oli, et üksikisiku tulumaksu ülekandmine viidi vabatahtlikkuse alusele,» kirjeldas Voit.

Seega ei oleks ettevõtjatega midagi hirmsat juhtunud, kui nad oleksid üksikisiku tulumaksu jätnud riigile üle kandmata, lisas ta.

Voit ei osanud öelda, kui paljud ettevõtjad on jõudnud kümme kuud väldanud ebamäärast situatsiooni ära kasutada. Ta tunnistas, et halduskohtusse antuna oleks maksuamet need protsessid ettevõtjatele kaotanud.

«Iga jurist oleks ära tõestanud, et maksu kinnipidaja pole maksumaksja ning temalt ei saa maksu kinni pidada,» lõpetas Voit.