Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvutifirmad võitlevad haigekassa hanke eest

    Keskhaigekassa infotehnoloogia spetsialist Kaljo Tinn kinnitab, et haigekassad ei pea riigihanke seaduse alusel infotehnoloogia hankekonkursse korraldama. «Haigekassad ei ole riigihangete nimekirjas,» väidab ta.
    «See aga ei tähenda, et ei toimuks valikut pakkumuste vahel,» lisab Tinn kohe juurde.
    Riigihangeteameti direktori Ülo Sarve sõnul peaksid haigekassade hanked toimuma siiski riigihangete seaduse järgi. «Jõudsime kohtumisel keskhaigekassa juhtkonnaga järeldusele, et nende ostud peaksid olema riigihangete all,» sõnab Sarv.
    Ka riigikantselei infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Ott on Sarvega ühel meelel. «Haigekassa väidab, et nemad ei käi riigihangete seaduse alla. Mina arvan, et käivad, see on ju maksumaksja raha,» põhjendab Ott. Samas tunnistab ta, et seadust on seni erinevalt tõlgendatud.
    Toivo Leemetsal on kiri, milles rahandusminister ja tema kantsler kinnitavad, et keskhaigekassa ei ole riigieelarveline asutus. Riigihangete seaduse kohaselt loetakse riigihankeks ainult tehingut, mis toimub riigieelarveliste vahendite arvel.
    Leemets tunnistab, et keskhaigekassa ja kohalikud haigekassad ei korralda infotehnoloogilisi hankeid läbi riigihangeteameti ja konkursi alusel.
    «Maakondlikud haigekassad peaksid ostma arvuteid kohapeal, et teenindus oleks lähemal,» leiab ta. «Kui läheme suurema arvutiostu peale, siis korraldame konkursi.»
    «Eestis on vaid kaks firmat, mis suudavad haigekassat korraliku tarkvaraga varustada -- Medisoft ja Skriininger,» väidab Leemets. «Nimetatud firmad on meie spetsiifilist teavet kogu aeg hallanud ja selliseid partnereid ei saa päevapealt vahetada.»
    Kaljo Tinni sõnul moodustavad arvutihanked vaid väga väikese osa ravikindlustuseelarvest -- ainult mõned miljonid 2,6miljardilisest eelarvest. «Maksumaksjad peaksid muret tundma põhiraha kulutamise, mitte selle üle, kas arvutid osteti kümme protsenti kallimalt või mitte,» leiab ta.
    Tinni arvates on tarkvaraseltsi süüdistuste taga sinna kuuluvate firmade huvi saada turul eeliseid.
    Mitme arvutifirma juhid on viidanud haigekassasüsteemi arvutite ja tarkvaraga varustamise liigsele seotusele aktsiaseltsiga Microlink. Ühe infotehnoloogia hangetega hästi kursis oleva inimese kinnitusel sõlmis sotsiaalkindlustusameti endine juht Ado Viik suvel lepingu, mille alusel soovitati sotsiaalkindlustussüsteemi asutustel olla Microlinki kliendid.
    Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak ütleb, et on oma eelkäija lepingust teadlik. «Lepingut ei saanud me siiski käiku lasta, sest selle koostamisega oli ilmselt kiirustatud,» kommenteerib Pedak.
    «Tegime uue konkursi, kooskõlastasime selle riigihangeteametiga, kuid jõudsime lõpuks ikka Microlinkini,» räägib ta.
    Sotsiaalkindlustusameti direktori Helvi Tarieni kinnitusel sõlmiti Microlinkiga hooldusleping sotsiaalkindlustusameti ja maakondlike pensioniametite arvutite hooldamiseks. «Leping Microlinkiga on meie haldusala asutustele soovitusliku, mitte kohustusliku iseloomuga,» väidab Tarien.
    Infotehnoloogiaalaste riigihangete korraldus on selle aastaga muutunud varjatumaks ja konkursil osalejatele ei anta piisavalt teavet, kinnitab arvutifirmade assotsiatsiooni president Kaido Saarma.
    Tema sõnul ei ole assotsiatsioon rahul aasta alguses kehtima hakanud riigihangete uue korraga. Saarma lausub, et uus kord ei näe enam ette võitnud pakkumusega tutvumist.
    Infotehnoloogilisi riigihankeid korraldava informaatikafondi peaspetsialist Marko Tiirik ei ole Saarmaga nõus. «Uue seadusega on riigihanked koguni avalikumaks läinud,» väidab ta.
    Tiiriku sõnul tehakse konkursikomisjoni avalikul avaistungil teatavaks pakkujate nimed, aadressid ja hind. «Samuti võivad kõik soovijad võitnud pakkumuse sisuga tutvuda,» väidab ta.
    Kaido Saarma sõnul on arvutifirmade assotsiatsioon mõnikord protestinud riigihankekonkursside tulemuste vastu, kuid mitte avalikult. «Nüüd küll plaanime hakata aktiivsemalt seisukohti võtma,» lubab ta.
    Ka ASi Baltic Computer Systems müügidirektor Peeter Hendrikson ning ASi IT arvutite ja süsteemide osakonna müügijuht Mart Ambur kinnitavad, et nad pole alati rahul konkursside tulemustega. Ambur lisab, et alati ei ole vaja konkurssi korraldada. «Näiteks mingit toodet pakub ainult üks-kaks firmat. Eelistades neist ühte, peab tihtipeale teiselt tellima tarkvara installatsiooni,» lausub Ambur.
  • Hetkel kuum
Teadlasest poliitik: Bolt las lobistab – õigesti teeb!
Ettevõtete konkreetsete ettepanekutega lobitöö on tugeva demokraatliku kodanikuühiskonna tunnus, mis viib mõistliku kompromissini – Bolti tegevust tuleb seega kiita, kirjutab kliimateadlane Annela Anger-Kraavi (Parempoolsed).
Ettevõtete konkreetsete ettepanekutega lobitöö on tugeva demokraatliku kodanikuühiskonna tunnus, mis viib mõistliku kompromissini – Bolti tegevust tuleb seega kiita, kirjutab kliimateadlane Annela Anger-Kraavi (Parempoolsed).
Tehisintellekti edu vedas ka Nasdaq indeksi rekordtasemele
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks saavutas teisipäeval rekordtaseme, ületades esimest korda 17 000 piiri. Selleni viis tehisintellekti edust kantud Nvidia, mis jõudis samuti rekordilise hinnani ehk 1140 dollarini aktsia kohta, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kui ise ei jõua enam müüa: Eesti korvpallimeistri leidlik viis uute partnerite leidmiseks
Spordis on keerulised ajad. Majanduse pikk vindumine on mõjutanud ettevõtete turunduseelarveid ning kärbetest ei ole pääsenud ka korvpall. Kõige selle valguses sõlmis Eesti meister BC Kalev/Cramo koostöölepingu Infopangaga, kes tegeleb igapäevaselt oma klientidele uute koostööpartnerite leidmisega.
Spordis on keerulised ajad. Majanduse pikk vindumine on mõjutanud ettevõtete turunduseelarveid ning kärbetest ei ole pääsenud ka korvpall. Kõige selle valguses sõlmis Eesti meister BC Kalev/Cramo koostöölepingu Infopangaga, kes tegeleb igapäevaselt oma klientidele uute koostööpartnerite leidmisega.
Soome president Stubb tervitas Vabaduse väljakul linnarahvast
President Alar Karis ja Sirje Karis tervitasid riigivisiidile saabunud Soome presidendipaari Vabaduse väljakul, president Alexander Stubb asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ja tervitas linnarahvast.
President Alar Karis ja Sirje Karis tervitasid riigivisiidile saabunud Soome presidendipaari Vabaduse väljakul, president Alexander Stubb asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ja tervitas linnarahvast.