Arvutifirmad võitlevad haigekassa hanke eest

Keskhaigekassa infotehnoloogia spetsialist Kaljo Tinn kinnitab, et haigekassad ei pea riigihanke seaduse alusel infotehnoloogia hankekonkursse korraldama. «Haigekassad ei ole riigihangete nimekirjas,» väidab ta.

«See aga ei tähenda, et ei toimuks valikut pakkumuste vahel,» lisab Tinn kohe juurde.

Riigihangeteameti direktori Ülo Sarve sõnul peaksid haigekassade hanked toimuma siiski riigihangete seaduse järgi. «Jõudsime kohtumisel keskhaigekassa juhtkonnaga järeldusele, et nende ostud peaksid olema riigihangete all,» sõnab Sarv.

Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak ütleb, et on oma eelkäija lepingust teadlik. «Lepingut ei saanud me siiski käiku lasta, sest selle koostamisega oli ilmselt kiirustatud,» kommenteerib Pedak.

«Tegime uue konkursi, kooskõlastasime selle riigihangeteametiga, kuid jõudsime lõpuks ikka Microlinkini,» räägib ta.

Sotsiaalkindlustusameti direktori Helvi Tarieni kinnitusel sõlmiti Microlinkiga hooldusleping sotsiaalkindlustusameti ja maakondlike pensioniametite arvutite hooldamiseks. «Leping Microlinkiga on meie haldusala asutustele soovitusliku, mitte kohustusliku iseloomuga,» väidab Tarien.

Infotehnoloogiaalaste riigihangete korraldus on selle aastaga muutunud varjatumaks ja konkursil osalejatele ei anta piisavalt teavet, kinnitab arvutifirmade assotsiatsiooni president Kaido Saarma.

Tema sõnul ei ole assotsiatsioon rahul aasta alguses kehtima hakanud riigihangete uue korraga. Saarma lausub, et uus kord ei näe enam ette võitnud pakkumusega tutvumist.

Infotehnoloogilisi riigihankeid korraldava informaatikafondi peaspetsialist Marko Tiirik ei ole Saarmaga nõus. «Uue seadusega on riigihanked koguni avalikumaks läinud,» väidab ta.

Tiiriku sõnul tehakse konkursikomisjoni avalikul avaistungil teatavaks pakkujate nimed, aadressid ja hind. «Samuti võivad kõik soovijad võitnud pakkumuse sisuga tutvuda,» väidab ta.

Kaido Saarma sõnul on arvutifirmade assotsiatsioon mõnikord protestinud riigihankekonkursside tulemuste vastu, kuid mitte avalikult. «Nüüd küll plaanime hakata aktiivsemalt seisukohti võtma,» lubab ta.

Ka ASi Baltic Computer Systems müügidirektor Peeter Hendrikson ning ASi IT arvutite ja süsteemide osakonna müügijuht Mart Ambur kinnitavad, et nad pole alati rahul konkursside tulemustega. Ambur lisab, et alati ei ole vaja konkurssi korraldada. «Näiteks mingit toodet pakub ainult üks-kaks firmat. Eelistades neist ühte, peab tihtipeale teiselt tellima tarkvara installatsiooni,» lausub Ambur.