• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Arvutifirmad võitlevad haigekassa hanke eest

    Keskhaigekassa infotehnoloogia spetsialist Kaljo Tinn kinnitab, et haigekassad ei pea riigihanke seaduse alusel infotehnoloogia hankekonkursse korraldama. «Haigekassad ei ole riigihangete nimekirjas,» väidab ta.
    «See aga ei tähenda, et ei toimuks valikut pakkumuste vahel,» lisab Tinn kohe juurde.
    Riigihangeteameti direktori Ülo Sarve sõnul peaksid haigekassade hanked toimuma siiski riigihangete seaduse järgi. «Jõudsime kohtumisel keskhaigekassa juhtkonnaga järeldusele, et nende ostud peaksid olema riigihangete all,» sõnab Sarv.
    Ka riigikantselei infosüsteemide osakonna juhataja Arvo Ott on Sarvega ühel meelel. «Haigekassa väidab, et nemad ei käi riigihangete seaduse alla. Mina arvan, et käivad, see on ju maksumaksja raha,» põhjendab Ott. Samas tunnistab ta, et seadust on seni erinevalt tõlgendatud.
    Toivo Leemetsal on kiri, milles rahandusminister ja tema kantsler kinnitavad, et keskhaigekassa ei ole riigieelarveline asutus. Riigihangete seaduse kohaselt loetakse riigihankeks ainult tehingut, mis toimub riigieelarveliste vahendite arvel.
    Leemets tunnistab, et keskhaigekassa ja kohalikud haigekassad ei korralda infotehnoloogilisi hankeid läbi riigihangeteameti ja konkursi alusel.
    «Maakondlikud haigekassad peaksid ostma arvuteid kohapeal, et teenindus oleks lähemal,» leiab ta. «Kui läheme suurema arvutiostu peale, siis korraldame konkursi.»
    «Eestis on vaid kaks firmat, mis suudavad haigekassat korraliku tarkvaraga varustada -- Medisoft ja Skriininger,» väidab Leemets. «Nimetatud firmad on meie spetsiifilist teavet kogu aeg hallanud ja selliseid partnereid ei saa päevapealt vahetada.»
    Kaljo Tinni sõnul moodustavad arvutihanked vaid väga väikese osa ravikindlustuseelarvest -- ainult mõned miljonid 2,6miljardilisest eelarvest. «Maksumaksjad peaksid muret tundma põhiraha kulutamise, mitte selle üle, kas arvutid osteti kümme protsenti kallimalt või mitte,» leiab ta.
    Tinni arvates on tarkvaraseltsi süüdistuste taga sinna kuuluvate firmade huvi saada turul eeliseid.
    Mitme arvutifirma juhid on viidanud haigekassasüsteemi arvutite ja tarkvaraga varustamise liigsele seotusele aktsiaseltsiga Microlink. Ühe infotehnoloogia hangetega hästi kursis oleva inimese kinnitusel sõlmis sotsiaalkindlustusameti endine juht Ado Viik suvel lepingu, mille alusel soovitati sotsiaalkindlustussüsteemi asutustel olla Microlinki kliendid.
    Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak ütleb, et on oma eelkäija lepingust teadlik. «Lepingut ei saanud me siiski käiku lasta, sest selle koostamisega oli ilmselt kiirustatud,» kommenteerib Pedak.
    «Tegime uue konkursi, kooskõlastasime selle riigihangeteametiga, kuid jõudsime lõpuks ikka Microlinkini,» räägib ta.
    Sotsiaalkindlustusameti direktori Helvi Tarieni kinnitusel sõlmiti Microlinkiga hooldusleping sotsiaalkindlustusameti ja maakondlike pensioniametite arvutite hooldamiseks. «Leping Microlinkiga on meie haldusala asutustele soovitusliku, mitte kohustusliku iseloomuga,» väidab Tarien.
    Infotehnoloogiaalaste riigihangete korraldus on selle aastaga muutunud varjatumaks ja konkursil osalejatele ei anta piisavalt teavet, kinnitab arvutifirmade assotsiatsiooni president Kaido Saarma.
    Tema sõnul ei ole assotsiatsioon rahul aasta alguses kehtima hakanud riigihangete uue korraga. Saarma lausub, et uus kord ei näe enam ette võitnud pakkumusega tutvumist.
    Infotehnoloogilisi riigihankeid korraldava informaatikafondi peaspetsialist Marko Tiirik ei ole Saarmaga nõus. «Uue seadusega on riigihanked koguni avalikumaks läinud,» väidab ta.
    Tiiriku sõnul tehakse konkursikomisjoni avalikul avaistungil teatavaks pakkujate nimed, aadressid ja hind. «Samuti võivad kõik soovijad võitnud pakkumuse sisuga tutvuda,» väidab ta.
    Kaido Saarma sõnul on arvutifirmade assotsiatsioon mõnikord protestinud riigihankekonkursside tulemuste vastu, kuid mitte avalikult. «Nüüd küll plaanime hakata aktiivsemalt seisukohti võtma,» lubab ta.
    Ka ASi Baltic Computer Systems müügidirektor Peeter Hendrikson ning ASi IT arvutite ja süsteemide osakonna müügijuht Mart Ambur kinnitavad, et nad pole alati rahul konkursside tulemustega. Ambur lisab, et alati ei ole vaja konkurssi korraldada. «Näiteks mingit toodet pakub ainult üks-kaks firmat. Eelistades neist ühte, peab tihtipeale teiselt tellima tarkvara installatsiooni,» lausub Ambur.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.