Ministrid võitlevad stressiga

Välisminister Siim Kallas on samuti suurest pingest ja vähesest magamisest enda sõnul häiritud. «Kole palju tuleb igasugu konfliktseid asju läbi mõelda, vaja on analüüsida, missugused on õiged käitumisvariandid,» seletab Kallas. «Siis ma ärkan hommikul väga vara üles ja muudkui mõtlen, mis saab valitsusest ja poliitikast,» lisab ta.

«Jah, sport küll, väga õige,» meenub Kallasele, kuidas pingeid maandada. Kolm korda nädalas käib ta tennist mängimas ja korra nädalas saunas.

«Teinekord on ka pits viina väga hea, aga ma pean ütlema, et praegusel perioodil (ministriametis -- toim) pole ma selle poole pöördunud, sest nii kuradima kiire on olnud, et pole nagu aega,» lisab Kallas.

Eesti Panga juhi ametis oli Kallasel kaks väga pingelist perioodi -- vahetult pärast rahareformi ja pangakriiside ajal 1992. aastal. Praegu on välisminister üks osa välispoliitilisest masinavärgist, mis töötab täiel käigul. «Kui on ikka kolm-neli päeva kaksteist kohtumist järjest, hakkad juba iseendalegi tühja pilguga peeglist vastu põrnitsema,» tunnistab Kallas.

Kallas käis arsti juures südant kontrollimas mõni aasta tagasi. «Olid südamerütmihäired, aga neid ei ole enam, nii et praegu ma tunnen end füüsiliselt päris hästi,» lausub ta.

Tallinna psühhiaatriahaigla ülemarsti Andres Lehtmetsa sõnul on stress asi, mida mõned inimesed endale tunnistavad, teised tunnetavad seda, kuid ei taha endale tunnistada. Stressi vältida Lehtmetsa sõnul ei saa, sellega tuleb lihtsalt õppida elama.

Rahandusminister Mart Opmann läks arsti juurde täiesti vabatahtlikult protseduure tegema. «Pean tunnistama, et mitte väga kauges minevikus ja pean ütlema, et kõik on korras,» lisab ta.

Opmann tunneb end hästi ja on võitluslikus töömeeleolus. Hiljuti naasis ta maailmapanga ja rahvusvahelise valuutafondi aastakoosolekult, mille järel lubas endale ka nädalase töölt eemaloleku.

Nüüd ootab rahandusminister põnevusega riigikogus eesseisvat 1997. aasta riigieelarve lugemist. «Nagunii tuleb arutelu äge, on palju huvitavaid ja teravaid ning kavalaid ja vahel ka nõksuga küsimusi, aga enesetunne on lihtsalt hea,» räägib Opmann.

Parim rohi stressi vastu on suusatamine ja Opmann peab ka väga lugu saunas käimisest. Talvel ronib ta teinekord saunalavale ülepäeviti.

Teede- ja sideminister Kalev Kukk saunast eriti ei hooli. Ta tunnistab aga, et tal pole ministriametis kordagi stressi tekkinud. «Arvan, et elasin oma stressid üle enne ministriks asumist,» ütleb Kukk.

Eelmisel pühapäeval läbis teede- ja sideminister Pärnu KEKi 18 kilomeetri pikkuse orienteerumisraja 2,5 tunniga ja tuli 40aastaste meeste klassis teisele kohale. «Kui rääkida üldse pingete maandamisest, siis on selleks orienteerumine ja talvel suusatamine,» ütleb Kukk.

Ta väidab, et kui füüsiline koormus ära langeb, hakkab süda vahetevahel kloppima. Siis on vaja koormust tõsta, et süda tühja koha rindkeres ära täidaks, kinnitab Kukk.

Sportliku vormi hoidmisest peab vajalikuks ka majandusminister Andres Lipstok. Temaga stressist rääkida näib kõige mõttetum. Riigikogu infotundi, kus ta peab vastama parlamendiliikmete arupärimistele, tuleb majandusminister otse jõusaalist. «Hoopis toss on väljas, mitte stress,» väidab Lipstok.

Lipstoki sõnul on ministriamet tema naha suhteliselt paksuks teinud. Muidugi on olukordi, kus ta on pingul ja kops üle maksa läheb, tunnistab minister. «Ma ei ütle, et mul oli hea lugeda, kui peaminister ütles, et Lipstok ei saa hakkama,» lausub ta.

Lipstokki terviseprobleemid arsti juurde viinud ei ole, kuid ta möönab, et üldine tervislik seisund vääriks paar korda aastas korralikku läbivaatust. 12. novembril korraldatakse Toompeal ministritele tervisepäev.