Briti teadlaste uued andmed kinnitasid ülejäänud ELi riikide seisukohta, et Suurbritannial tuleb täita juunis Firenze tippkohtumisel sõlmitud kokkulepe, mis näeb ette riskikarja hävitamise. Alles seejärel on EL valmis kaaluma Briti loomaliha üle-maailmse ekspordikeelu leevendamist.

«Firenze kokkulepe tuleb täita. Karja hävitamine kiirendatud korras peab jätkuma,» ütles Ivan Yates, praegu ELi eesistujariigi Iirimaa põllumajandusminister.

Firenze kokkuleppe järgi tuleb Suurbritannial hävitada veel 147 000 veist, et kiirendada fataalsete tagajärgedega veiste ajuhaiguse kaotamist.

Tänaseks on Suurbritannia hävitanud enam kui 600 000 üle 30 kuu vanust veist, kuid ülejäänud Euroopat ei ole see Briti loomaliha ohutuses veennud.

Kriis vallandus tänavu märtsis, kui sai teatavaks võimalik seos hullu lehma tõve ning inimestel esineva samalaadse ajuhaiguse Creutzfeld-Jakobi tõve vahel, mille järel Euroopa Liit kehtestas Briti loomaliha suhtes ülemaailmse ekspordikeelu.

Suurbritannia põllumajandusminister Douglas Hogg taotleb ELilt kokkulepet ekspordikeelu osaliseks tühistamiseks. Kõne all on lihaeksport karjadest, mis on tunnistatud tõvest puutumatuks või kus ei ole kasutatud haiguse levimist põhjustanud loomasööta.

Erandi võimalikkust on nimetatud Põhja-Iirimaa ning Shotimaa karjade osas, mis on olnud taimsel toidul ning mille üle on olemas efektiivne komputeriseeritud järelevalve.

Alates märtsist on loomaliha tarbimine kontinendil vähenenud 15 protsenti ning järsu hinnalanguse vältimiseks on EL ladudesse ostnud ligikaudu 400 000 tonni liigset liha. Aasta lõpuks võivad soovimatu liha varud kasvada 600 000 tonnini.

ELi põllumajandusvolinik Franz Fischler esitas kohtumisel abinõude paketi lihaturu stabiliseerimiseks, mis võtab arvesse järsult vähenenud nõudluse.

Enamik ministreid oli kohtumisel välja pakutud meetmete vastu, nende hulgas oli paketi finantseerimine teraviljafarmerite subsiidiumide kärpimise arvel (paketi hinnanguline maksumus on 1,6 mld dollarit), vasikate tapmine ning interventsioonilagede tõstmine.

Ministrid nõudsid omakorda Euroopa komisjonilt lisaraha kompensatsioonide maksmiseks talunikele, kes on seitse kuud väldanud kriisi läbi kahju kandnud. Komisjoni hinnangul ulatub madalamatest hindadest ning vähenenud müügist tingitud kahju 1--1,3 miljardi eküüni. 1996. a on ELi eelarvest toetusteks välja makstud 850 mln eküüd. Ülejäänud osa tuleb komisjoni kinnitusel tasuda liikmesriikidel enestel.

Väljapääsu ummikust ei toonud esialgu ka Iirimaa kompromisslahendus, kus oli arvestatud erinevate poolte nõudmistega. Iirimaa lubas kompromissi otsimist jätkata, et kokkulepe siiski sõlmida. REUTER-ET-FT-ÄP