Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infrastruktuuri ettevõtetele mängureeglid

    Kasvav majandus nõuab alati täiendavaid investeeringuid infrastruktuuri korrashoiuks ja arendamiseks. Eesti tingimustes on majanduse arengu tagamise soodsaima teena selgelt nähtud erastamist. Infrastruktuuri ettevõtete erastamine toob kaasa palju kompleksseid probleeme, mis ei ole omased teistele sektoritele.
    Infrastruktuuri ettevõtted on tavaliselt suured ja kapitalimahukad, nendest oleneb suures osas kogu majanduse funktsioneerimine ja seetõttu võetakse neid kui strateegilisi süsteeme. Samas moodustavad nad osaliselt loomulikke monopole, kus konkurentsi tekitamine on raske ja kus siiani on kasutatud kontrollitud hindu, mis kajastub ka ettevõtete rahalises tegevuses (sageli negatiivses).
    Kuigi igal riiklikul infrastruktuuri sektoril on oma nõrgad kohad, on tegu tihti väga sarnaste probleemidega, peamiselt ebaefektiivse opereerimisega. See väljendub eelkõige suurtes kadudes toodete distributsioonil või edasijuhtimisel, samuti tööjõu ebaefektiivses kasutamises.
    Näiteks tuli privatiseerimise ja restruktureerimise käigus välja, et 80% Argentiina sadamatöölistest ja kaks kolmandikku Tansaania raudteelastest olid üleliigsed. Argentiina raudteelaste palgad ületasid kogu raudteeteenustest saadud tulud. Probleeme tekitavad ka infrastruktuuri objektide ebapiisav remont ja korrashoid (mille tõttu hilisemad investeeringud lähevad tihti palju rohkem maksma kui varasem korrapärane remont), kasutajate vajadustele ja keskkonnaohutusele mittevastavus jne.
    Infrastruktuuriobjekte pole võimalik edukalt erastada ilma vastava seadustiku väljatöötamise ja reguleerimisvõrguta. Nende seaduste tugevus/nõrkus on kindlasti üks oluline erastamispakkumiste hinnakujundaja. Eestis on välja töötamata veel paljud vajalikud seadused, nagu monopole reguleeriv seadus, telekommunikatsioone reguleeriv seadus, raudteeseadus, sadamaseadus ja energiaseadus.
    Need seadused peaksid:
    - garanteerima teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ehk klientide huvide kaitse;
    - garanteerima rahvuslike huvide säilimise seal, kus vajalik (samuti määratlema, milliseks jääb, kui jääb, edaspidi riigi roll);
    - organiseerima hinnasüsteemi monopoolsetele ettevõtetele (tähtis määratleda, kui kiiresti on võimalik lasta vastava toote või teenuse hinnal tõusta, et jõuda ettevõtte normaalse funktsioneerimiseni);
    - kehtestama normid ohutuse, keskkonnasaaste jmt osas;
    - arvestama Euroopa direktiive.
    Seaduste olemasolu enne erastamisläbirääkimiste algust paneb erastamisest huvitatud osapooled võrdsesse seisu ja hoiab ära mitmed vääritimõistmised, samas minimaliseerub sellega ka korruptsioonivõimalus.
    Panebki mõnevõrra imestama, et eriti palju pole räägitud, millisesse seisu on jõudnud nende seaduste ettevalmistamine, kes sellega konkreetselt tegelevad jne.
    Arvestades Eesti geograafilist asendit ja selle seost infrastruktuurisüsteemiga, on teiseks oluliseks probleemiks senine ebaefektiivne tollisüsteem ja töö piiripunktides.
    Eesti transiidikomisjoni strateegilise planeerimise töögrupi uuringust (1996. a juuli) selgub, et üle poolte küsitletud ekspedeerimisfirmade ei olnud rahul piirivalve ja tolli tööga, kusjuures 28% firmadest nimetas ametnike korruptsiooni.
    Näiteks Indoneesias prooviti mõned aastad tagasi korrumpeerunud tolli efektiivsemaks muuta, andes tolli opereerimise ühele Shveitsi firmale. Tulemuseks oli tollimaksude laekumise kolmekordistumine.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaindeks langes 2020. aasta novembri tasemele
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
USA aktsiaturg tegi teisipäeval uue käesoleva aasta põhja ning jõudis tasemele, kus indeks oli viimati 2020. aasta novembris. Languse põhjuseks on intressimäärade tõus ning majanduse jahtumine.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Trind Ventures käivitas 55miljonise riskifondi
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Tallinnas asuv riskikapitalifondide valitseja Trind Ventures teatas 55 miljoni eurose kogumahuga fondi käivitamisest, mis hakkab investeerima tehnoloogia idufirmadesse Balti riikides ja Põhjamaades.
Raadiohommikus: langeval aktsiaturul paistavad ostukohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime musta meeleollu langenud aktsiaturust ja kütuseturu seisust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.